Puust ja punaselt: millal on ja millal pole jalgratturil ülekäigurajal eesõigus

Kõige esimesena tasub kergliiklejatel endale pähe raiuda see, et ülekäigurajal liigeldakse jalakäija kiirusega. Edasi juba muud asjad. Millal siis on ja millal pole kergliiklejatel eesõigus.

Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust.

Juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

Liiklusmärk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile, sealhulgas jalgratturile. Märgi 557 „Lõikuv jalgrattatee” olemasolu või puudumine nimetatud olukordades ei muuda sõidujärjekorda. Märk 557 kuulub osutusmärkide kategooriasse, osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest, aga ei määra sõidujärjekorda ristmikel. Kui liiklusmärk „Anna teed“ on enne ülekäigurada, peab teed andma ka jalgratturile. Jalgratturil on kohustus sõidutee ületada jalakäija tavakiirusega.

Mootorsõidukijuht on suurema ohu allikas ja ülekäiguradade läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik. Arvesta sellega, et liikluses osalevad ka lapsed, kelle liiklemiskogemused on veel vähesed. Kui näed ülekäiguraja juures peatumas/peatunud sõidukit, siis ilma peatumata sellest sõidukist mööduda ei tohi. See on kahjuks olukord, mille vastu palju eksitakse ning nii on juhtunud raskeid liiklusõnnetusi.

Turvalist liiklemist!