Sergio Pininfarina sündis 100 aastat tagasi, mees muutis Ferrari näo terveks ajastuks
Pininfarina ametliku ajaloo järgi lõpetas Sergio 1950. aastal Torino Polütehnikumi masinaehituse erialal ja asus tööle isa ettevõttes Carrozzeria Pinin Farina. 1960. aastal sai temast peadirektor, aasta hiljem tegevjuht ning pärast Battista surma 1966. aastal ettevõtte president.
Tema mõju ulatus aga ettevõtte juhtimisest palju kaugemale. Sergio aitas muuta Pininfarina väikesest Itaalia kereateljeest rahvusvaheliseks disaini-, inseneri- ja tootmisettevõtteks. Ja mis autohuvilise jaoks tähtsam, tema ajastul kujunes Pininfarina nimi Ferrari omaga peaaegu lahutamatuks.
Ferrari ja Pininfarina koostöö algas ühe kangekaelse kohtumisega
Ferrari ning Pininfarina pika suhte juured ulatuvad 1951. aastasse. Enzo Ferrari ja Battista „Pinin” Farina tahtsid koostööd arutada, kuid kumbki ei soovinud teise juurde sõita. Kompromissina korraldati kohtumine Tortonas, mis asus Modena ja Torino vahel.
Kohtumise korraldas 25-aastane Sergio. Ferrari enda ajalookäsitluse järgi ei osanud ta siis aimata, kui suure osa tema elust kahe ettevõtte koostöö lõpuks määrab.
Järgnenud aastakümnetel sündis Pininfarina käe all pikk rida Ferrarisid, mis määrasid terve margi visuaalse identiteedi. Oluline on siinjuures täpsus: Sergio ei joonistanud isiklikult iga tema juhtimisajal valminud autot. Pininfarina töötas meeskonnana ning üksikute mudelite autoriteks olid erinevad disainerid.
Sergio ülesanne oli suurem. Tema juhtis ettevõtet, valis suuna ja kujundas süsteemi, milles disainerid, aerodünaamikud ja insenerid töötasid koos.
Testarossa näitas, kuidas tehnilisest probleemist saab disain
1984. aasta Ferrari Testarossa on selle filosoofia üks paremaid näiteid.
Auto tohutud külgmised õhuvõtuavad ja neid katvad horisontaalsed ribid ei sündinud lihtsalt selleks, et 1980. aastate teismelised saaksid midagi magamistoa seinale riputada. Testarossa radiaatorid paiknesid taga ning kere pidi suunama neile piisavalt jahutusõhku.
Pininfarina muutis inseneride nõude auto kõige äratuntavamaks disainielemendiks. Ferrari kirjeldab Testarossat ise mudelina, mille vorm sündis aerodünaamika teenistuses ning mille arendusse läks palju tuuletunneli aega.
Tulemus töötab ka 42 aastat hiljem. Testarossa ei näe välja nagu tänapäevane Ferrari ja selles tema väärtus peitubki. Kiilukujuline nina, erakordselt lai tagaosa ja küljeribid määratlevad ühe pilguga nii auto kui selle ajastu.
Ferrari märgib, et Testarossa oli üks Pininfarina tuntumaid töid. Pininfarina enda jaoks oli autol ka isiklik tähendus: Testarossa kuulus Sergio isiklike autode hulka.
Pininfarina ehitas tuuletunneli enne, kui aerodünaamikast sai moesõna
Sergio üks olulisemaid otsuseid ei puudutanud aga ühegi konkreetse auto kuju.
1972. aastal avas Pininfarina täismõõdus autodele mõeldud tuuletunneli. Ettevõtte andmetel oli see esimene omataoline Itaalias ja üks väheseid maailmas.
See samm räägib Sergio Pininfarina mõtteviisist rohkem kui mõni efektne ideeauto. Hea autodisain polnud tema jaoks pelgalt skulptuur. Kuju pidi lahendama tehnilisi ülesandeid. Tänapäeval on õhutakistustegur elektriauto esitlusel peaaegu sama kohustuslik number kui aku maht. 1970. aastate alguses polnud täismõõdus tuuletunnel disainifirmale sugugi enesestmõistetav investeering.
Selle mõju paistab hilisemates Pininfarina autodes väga selgelt. Ferrari 365 GTB/4 Daytona, Berlinetta Boxerite perekond, Testarossa ja hilisemad mudelid liikusid järjest kaugemale ajastust, mil sportauto aerodünaamika tähendas peamiselt madalat nina ja disaineri head silma.
Modulo tõestas, et Pininfarina oskas ka täiesti hulluks minna
Sergio Pininfarina ajastu polnud ainult elegantsete seeriaautode paraad. Ettevõtte eksperimentaalsem pool sünnitas autosid, mille kõrval tundub osa tänapäeva ideeautosid lausa arglik.
1970. aasta Ferrari 512 S Modulo on neist ilmselt kuulsaim. Paolo Martini kujundatud auto oli sisuliselt ratastega geomeetriline eksperiment: erakordselt madal kere, osaliselt kaetud rattad ja tavapäraste uste asemel ettepoole libisev kabiinikuppel.
Siin peitub ka oluline erinevus Sergio Pininfarina ja mõiste „autodisainer” vahel. Tema pärandisse kuuluvad autod, mida ta ise ei joonistanud. Tema saavutus oli ehitada organisatsioon, kus sellised disainerid nagu Paolo Martin, Leonardo Fioravanti ja teised said radikaalseid ideid päris autodeks muuta. Seetõttu on täpsem rääkida Pininfarina ajastust, mitte teeselda, nagu oleks ühe mehe pliiatsist tulnud iga Daytona, Modulo või Testarossa joon.
Perekonnanimest sai ametlikult Pininfarina alles 1961. aastal
Ka nimi ise väärib selgitamist. Sergio sündis Sergio Farinana. Tema isa Battista Farina hüüdnimi oli „Pinin”. Sellest oli saanud ettevõtte nimi Pinin Farina, kuid 1961. aastal muutis Itaalia president Giovanni Gronchi perekonnanime ametliku dekreediga Farinast Pininfarinaks. Sellest hetkest sai Sergio Farinast Sergio Pininfarina.
Nimi osutus erakordselt väärtuslikuks ka väljaspool autotööstust. Sergio juhtimisel laienes ettevõte järk-järgult tööstusdisaini, inseneritöö ja teiste valdkondade suunas. 1986. aastal asutatud Pininfarina Extra viis disainitegevuse ametlikult transpordivahenditest kaugemale.
Samal aastal jõudis ettevõte Itaalia börsile. Pininfarina polnud enam ammu pelgalt koht, kuhu autotootja saatis šassii ja palus sellele kena plekk-kostüümi ümber vormida.
Sergio Pininfarina oli insener, ettevõtja ja lõpuks senaator
Sergio mõju tunnustas ka Itaalia riik. 2005. aastal nimetas president Carlo Azeglio Ciampi ta eluaegseks senaatoriks. Itaalia senati andmebaas kinnitab ametisse nimetamise kuupäevaks 23. septembri 2005.
Pininfarina ise nimetab tema ametiaja olulisemateks saavutusteks muu hulgas Grugliasco tootmiskompleksi rajamist, 1966. aastal avatud uurimiskeskust, 1972. aasta tuuletunnelit, ettevõtte ümberkujundamist valdusfirmaks ning uute inseneri- ja tootmiskeskuste loomist.
2006. aastal sai temast Pininfarina aupresident.
Sergio Pininfarina suri Torinos 2012. aasta juulis. Pininfarina enda ajalooallikas märgib kuupäevaks 2. juuli, Itaalia senati register 3. juuli. Tema 100. sünniaastapäeva kuupäevas lahknevust pole: mõlemad kinnitavad sünnikuupäevaks 8. septembri 1926.
Tema pärandit näeb kõige paremini tänapäeva autodes
Sergio Pininfarina tähtsust on lihtne romantiseerida kui aega, mil autod olid ilusamad ja disainerid joonistasid pliiatsiga. See jätaks aga kõige olulisema märkamata.
Pininfarina aitas muuta autodisaini inseneriteaduse osaks.
Aerodünaamika, täismõõdus tuuletunnel, arvutipõhine projekteerimine, disaini ja tootmise ühendamine ning rahvusvaheliste autotootjate teenindamine ühe organisatsiooni sees tunduvad praegu tavapärased. Sergio juhtimise algusaastatel polnud need seda.
Samuti ei piirdunud Pininfarina pärand Ferrariga. Ettevõte töötas aastakümnete jooksul Alfa Romeo, Peugeot', Lancia, Fiat, Maserati, Cadillac, Chevrolet' ja paljude teiste tootjatega. Tänane Pininfarina tegutseb lisaks autotööstusele arhitektuuri, transpordi ja tööstusdisaini valdkonnas.
Ferrari jääb siiski suhteks, mille järgi Sergio Pininfarinat kõige paremini mäletatakse. Ferrari ja Pininfarina koostöö algas 1951. aastal ning kestis aastakümneid, sünnitades terve rea autosid, mille kuju muutus Maranello margi identiteedist peaaegu lahutamatuks.
Sada aastat pärast Sergio Pininfarina sündi pole kõige kõnekam kompliment seega see, et tema ajastu autod näevad endiselt head välja. Palju kõnekam on, et põhimõte, mille järgi vorm peab töötama koos aerodünaamika ja tehnikaga, valitseb autotööstust praegu tugevamalt kui kunagi varem.
