• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Spyker naaseb 597 kW C8 Preliator XXV-ga

Hollandi eksootiliste sportautode tootja Spyker üritab taas maailmakaardile pääseda ning teeb seda autoga, mis ujub teadlikult tänapäeva hüperautode peavoolule vastu. C8 Preliator XXV ühendab 597 kW kahe turboga V8, kuuekäigulise käsikäigukasti, tagaveo, käsitsi vormitud alumiiniumkere ja peaaegu täielikult analoogse salongi. Tootmisse läheb vaid 25 autot.

Tuttav nimi, kuid põhjalikult uus konstruktsioon

Preliatori nimi pole uus. Spyker esitles C8 Preliatorit juba 2016. aasta Genfi autonäitusel ning aasta hiljem järgnes lahtine C8 Preliator Spyder. Nüüd toob ettevõte nime tagasi XXV lisatähisega.

Spykeri sõnul pole C8 Preliator XXV lihtsalt vana mudeli edasiarendus. Ettevõte projekteeris alumiiniumist ruumraami uuesti ning kõik välised kerepaneelid vormib Inglismaal tegutsev Coventry Prototype Panels alumiiniumist käsitsi.

See valik eristab Spykerit suurest osast tänapäeva kõige kallimatest sportautodest. Süsinikkiust komposiitide asemel jääb ettevõte truuks metallile, mida meister saab käsitsi vormida, töödelda ja poleerida. Spyker muudab seega traditsioonilise kere-ehituse teadlikult üheks auto põhiargumendiks.

Lennundusest laenatud motiivid jätkuvad õhuvõtuavades, iso-grid-võredes, reaktiivmootori järelpõleteid meenutavates tagatuledes ja katuse keskjoont jätkavas uimes. Viimane viitab 1919. aasta Spyker C1 Aerocoque’ile.

4,0-liitrine V8 annab 597 kW ja 1000 Nm

Keskmootoriga C8 Preliator XXV kasutab 4,0-liitrist kahe turboga V8 bensiinimootorit, mis arendab 597 kW ja 1000 Nm.

Veel olulisem on viis, kuidas jõud tagaratasteni jõuab. Spyker loobub topeltsiduriga automaatkäigukastist ning kasutab kuuekäigulist manuaalkäigukasti. Labasid rooli taga pole. Käigu valib juht ise ning nähtavale jäetud käiguvahetusmehhanism säilitab Spykeri ühe tuntuma disainielemendi.

Selline lahendus muutub ligi 600 kW võimsusklassis üha haruldasemaks. Elektrifitseerimine ja ülikiired automaatkäigukastid annavad paremaid kiirendusnäite, kuid Spyker panustab teadlikult mehaanilisele juhikogemusele.

Aeglane pole Preliator XXV sellest hoolimata. Spyker lubab 0-100 km/h kiirenduseks 2,7 sekundit ning tippkiiruseks üle 349 km/h. Mootor pöörleb kuni 8000 p/min.

Tootja annab tühimassiks 1525 kg. Sellest tuleneb umbes 392 kW võimsust ühe tonni massi kohta. Tänapäeva hüperautode absoluutsesse tippu see suhe Spykerit ei vii, kuid käsikäigukasti ja tagaveoga auto puhul on näit endiselt muljetavaldav.

Ühe auto ehitamiseks kulub umbes 2100 töötundi

Spykeri filosoofiat väljendab kõige paremini tootmisprotsess. Ühe C8 Preliator XXV valmistamiseks kulub ettevõtte hinnangul ligikaudu 2100 töötundi.

Ainuüksi rooli õmbleb üks meister nelja tunni jooksul kahe nõelaga. Armatuurlaud valmib töödeldud alumiiniumist, kruvipead joondatakse käsitsi ning igale alumiiniumist ruumraamile lüüakse mudeli number käsitsi.

Ka salong läheb teadlikult vastuvoolu. Puuteekraane Spyker ei kasuta. Head-up-ekraan on auto ainus digitaalne ekraan, ülejäänud info jõuab juhini analoognäidikute kaudu ning funktsioone juhivad füüsilised lülitid.

See pole pelgalt retrostiil. Spyker ehitab juhikeskkonna põhimõttel, et juht peab autot kasutama mehaaniliste juhtseadmete kaudu, mitte liikuma menüüdes ja puutepindadel.

Paigutus muutus varasemate C8-dega võrreldes

Spyker muutis ka auto sisemist paigutust. Kütusepaak ei paikne enam küljekarpides, vaid trapetsikujulises ruumis istmete taga ja mootori ees. Ettevõte kasutas sarnast lahendust varem oma Le Mansi võistlusautodel.

Tagumise pagasiruumi kaotas Spyker ning koondas pagasiruumi auto ette. Keskmootoriga auto puhul aitab selline paigutus koondada suuremad massid auto keskosa lähedale ja vabastada ruumi mootori ümber.

Pidurdamise eest vastutavad süsinikkeraamilised kettad ja kuuekolvilised Spykeri pidurisadulad. Spykeri enda mudelileht rõhutab just seda lahendust, mis sobib üle 349 km/h ulatuva tippkiirusega auto jõudlusklassiga.

Katuse õhuvõtuava juhib õhku V8-mootorile ning väljalasketorud lõpevad kõrgel mootori kohal. Nii seob Spyker tehnilise funktsiooni taas teadlikult auto lennundusliku kujunduskeelega.

Pagani näitab, kui kõrgele on Euroopa väiketootjad lati tõstnud

Euroopa turul sobib üheks võrdluspunktiks Pagani Utopia. Ka Itaalia väiketootja pakub keskmootorit, tagavedu ja päris käsikäigukasti ning ehitab auto ümber analoogse juhikogemuse.

Pagani 6,0-liitrine kahe turboga V12 arendab 635 kW ja 1100 Nm, tühimass on vaid 1280 kg. See annab Utopiale Spykeri ees selge eelise nii võimsuses kui ka massis.

Autode filosoofia erineb siiski märgatavalt. Pagani kasutab keerukaid süsinikkiust komposiite ja V12-mootorit, Spyker aga alumiiniumist ruumraami, käsitsi vormitud alumiiniumkere ja kompaktsemat V8-t.

Spyker ei pea seega võitma Paganit tehniliste näitajate tabelis. Preliator XXV müügiargument on kombinatsioon käsitööst, ebatavalisest disainist, kolmest pedaalist ja äärmiselt väikesest tootmismahust.

Spyker peab nüüd tõestama, et tagasitulek kestab

Spykeri lähiajalugu on olnud majanduslikult keeruline ning ettevõtte mitu varasemat plaani pole kujunenud stabiilseks seeriatootmiseks.

Uut peatükki toetab Volodymyr Nosov, kellest sai 2026. aastal Spykeri kaasomanik. Tema juhitud W Groupi investeering ja koostöö annavad ettevõttele uue rahalise ning tehnoloogilise partneri.

Spyker räägib juba ka D8 Peking-to-Paris mudeli arendamisest ja soovist naasta GT3 kestvussõitudesse. Ambitsioon on seega suurem kui ühe piiratud seeria valmistamine.

Preliator XXV peab kõigepealt näitama, et ettevõte suudab kõik lubatud 25 autot valmis ehitada ja klientidele üle anda. Just tootmise järjepidevus määrab, kas 2026. aasta tagasitulek kujuneb Spykeri jaoks uueks ajastuks või jääb järjekordseks efektseks peatükiks margi värvikas ajaloos.

Ametlikku baashinda Spyker avaldanud pole. Sedavõrd väikese seeria ja ligikaudu 2100 töötundi nõudva tootmisprotsessi juures konkureerib Preliator XXV aga pigem kollektsionääride erimudelite kui tavapäraste seeriatoodetud superautodega.