Unistus elektromobiilsusest kohtub reaalsusega

Veel aasta tagasi arvasid kõik, et sisepõlemismootoriga sõidukid jäävad varsti ajalukku ja kogu maailm kihutab särinal helge elektrilise tuleviku poole. Nüüd, 2025. aasta kevadel, näeb pilt hoopis teistsugune välja.

Audiitorfirma KPMG värske ülemaailmne uuring, milles osales üle 910 autotööstuse tippjuhi, kõlab nagu külm dušš igale elektrifitseeritud entusiasmist läbiimbunud hingele. Eelmise aasta prognoosid lubasid 2030. aastaks elektriautodele turuosaks kuni 70%. Täna võib selle numbri pooleks lõigata. Keskmine ennustus on napid 40%, ja see on ilma hübriide arvestamata.

Probleeme üle maailma on samuti palju ja erinevaid. Näiteks pole Indias laadijaid. Sama edukalt võiksid proovida oma iPhone’i kookospähkli abil laadida.

Brasiilia usub, et tulevik seisneb biokütuses. Ehk siis, jätame elektri vahele ja valame suhkruroo paaki.

Jaapan eelistab endiselt hübriide ja vesinikku. Neile tundub, et akud on sama usaldusväärsed kui briti suusailm.

USA-s arvavad autotootjad, et elektriautode turuosa ulatub 30%ni. Aga nende enda esindustes arvavad müügimehed, et 22% on juba ambitsioonikasl, sest inimesed ei taha 30 minutit laadida autot, mis peaks sind kohe tööle viima. Nad tahavad täis paaki ja minekut.

Pooled vastanutest on mures: kust tuleb piisavalt liitiumi, niklit ja koobaltit? Ja kuna enamik sellest tuleb Hiinast, on see sama hea, kui küsida endalt, kas su tulevik sõltub heast ilmast Pekingis.

See, mis kunagi tundus ulmefilmide pärusmaa, on nüüd lihtsalt kallis probleem. Tehnoloogia on küll tore, aga linnad ei ole valmis. Ja infrastruktuur? See on umbes sama arenenud kui Nokia 3310 ajastu WiFi.