Veokite kütusesääst sünnib üha enam väikeste lahenduste koosmõjust

Raskeveokite kütusekulu vähendamisel annavad järjest suurema panuse väikesed tehnilised täiustused. Mootori ja aerodünaamika kõrval mõjutavad energiakulu jõuülekanne, rehvide veeretakistus, energiahaldus ning prognoosivad juhiabisüsteemid.

Euroopa Liit karmistab samal ajal raskeveokite CO2 nõudeid. Uuendatud normid näevad ette tootjate uute raskeveokite keskmise CO2-heite vähendamise 2030. aastaks 45, 2035. aastaks 65 ja 2040. aastaks 90 protsenti. Täpne võrdlusperiood sõltub sõidukikategooriast.

Mootorist üksi enam ei piisa

Tipptasemel raskeveokite diiselmootorid on jõudnud umbes 50-protsendilise kasutegurini. Näiteks Scania annab oma 13-liitrise Super-mootori maksimaalseks pidurduslikuks soojuskasuteguriks 50 protsenti. Edasist säästu otsivad tootjad täpsemast sissepritsest, väiksemast hõõrdumisest, tõhusamast ülelaadimisest ja mootori tööst madalamatel pööretel.

Maanteekiirusel mõjutab kütusekulu tugevalt aerodünaamika. Katuse- ja külgdeflektorid, paremini kujundatud kabiinid ning küljepeegleid asendavad kaamerad aitavad õhutakistust vähendada. Ühe muudatuse mõju võib olla väike, kuid suure aastase läbisõidu korral koguneb mitme täiustuse mõju arvestatavaks.

Sarnane põhimõte kehtib jõuülekandes. Scania GW-käigukasti range interlock lahendus takistab mitme käigu samaaegset rakendumist ja kaotab vajaduse eraldi tagurpidikäigu järele. Tootja sõnul võimaldas konstruktsioon teha käigukasti lühemaks ja kergemaks ning vähendada energiakadusid.

Rehvid ja tarkvara mõjutavad kogukulu

Rehvide puhul pole õige rääkida ühest kindlast säästuprotsendist, sest tulemus sõltub veokist, koormast, teekattest, rehvirõhust ja rehvi konstruktsioonist. Continental hindab siiski, et veeretakistus võib põhjustada kuni kolmandiku raskeveoki kütusekulust. Õige rehvirõhk, korras veermiku geomeetria ja väiksema veeretakistusega rehvid vähendavad seetõttu energiakadu otseselt.

Järjest suurema rolli võtab tarkvara. Prognoosivad püsikiirushoidjad arvestavad teekonna tõusude ja langustega, valides sobiva kiiruse, käigu ja vabaveeremise hetke. Scania uuendatud Cruise Control with Active Prediction võib tootja andmetel anda lainelisel teel kuni kaks protsenti täiendavat kütusesäästu.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõu Priit Auväärti hinnangul liigubki järgmine arenguetapp üksikute komponentide täiustamisest kogu veoki optimeerimise poole. „Suurim potentsiaal peitub veoki energiahalduses, digitaliseerimises, osalises elektrifitseerimises ja süsteemide vahelises koostoimes,“ ütles ta.

Raskeveokite kütusesääst ei sõltu seega ühest uuest tehnoloogiast. Tootjad vähendavad paralleelselt kadusid mootoris, jõuülekandes, aerodünaamikas ja rehvides ning kasutavad üha rohkem tarkvara, sidumaks need süsteemid tervikuks. Suure läbisõiduga veoki puhul võib mitme väikese paranduse koosmõju tähendada vedajale märgatavalt väiksemaid kütusekulusid.