Proovisõit - Mercedes-Benz EQB
Esimesed elektrilised seeriaviisiliselt toodetud autod, mis meile jõudsid, eristusid ikka päris radikaalselt oma disainiga tavalistest sõidukitest. Meenutagem esimest Nissan Leafi või Mitsubishi ülitillukest i-MiEV-it – juba esimesest pilgust võis aru saada, et tegu on hoopis teist laadi sõiduriistadega. Nüüd, aastaid hiljem, minnakse aga hoopis teist teed ning suur osa tänapäevaseid elektriautosid ei erine oma sisepõlemismootoriga seeriakaaslastest välimuselt praktiliselt mitte millegi poolest. Kirjutan meelega „seeriakaaslastest”, sest tegelikult pole nad ei analoogid, teistsugused modifikatsioonid, vaid pigem õige kauged sugulased, milledel ühised ongi vaid turva- ja meelelahutuslahendused ja tootja nimi. Elektriautod on tehnilises plaanis ju täiesti erilised, alates kütusest lõpetades enamikel juhtudel ka jõuallika paigutusega ning seda erilisust poleks ju patt kuidagi ägedalt esile tuua.
Mercedese maasturi EQB välimus kannab endas firma stiilielemente nii tõetruult, et kui neid nüansse mitte teada, siis ei oskakski selles elektriautot kahtlustada. Kuid enam-vähem samasuguste mõõtmetega GLB kõrval seistes hakkavad kohe silma sootuks erisugused esi- ja tagaosad. Siinkohal tuleb muidugi tõdeda, et Mercedese disainimeeskonna oskus ajas edasi areneda võimaldabki neil oma mudelite ilmet pidevalt kaasajastada ning olekski kummaline, kui uus ja kolm aastat vana mudel päris sarnased välja näeksid. Lisaks pakub LED-tehnoloogia palju uusi võimalusi, mida hea maitsega disainerid oskavad kenasti ära kasutada. Nii muudetakse tänapäeval näiteks ka luugiga lõppevate mudelite pärad taaskord päris vaadatavateks.
Üldiselt näeb EQB päris kena välja, kus profiili jässakust tasandavad kitsad esituled ja avala ilmega ninaosa muudavad kogu mulje muidu üsna kandilisest autost kuidagi koduseks ja hubaseks.
Sisemuses annavad tooni pehmed viimistlusmaterjalid ja digitaalsed ekraanid. Pehmed istmed lausa imevad endasse ning sobiv meeleoluvalgustus loob tõeliselt õdusa keskkonna. Tagumised istmed pakuvad korralikult põlveruumi, kuid seal sõitjad peavad arvestama asjaoluga, et kuna EQB akupakk asub põhja all, tuli selle mahutamiseks põrandat pisut kõrgemale tõsta, mis ühtlasi toob kaasa selle suhtes madalamad istmed. See tähendab, et jalad toetuvad sinna tavapärasest kõrgemal. Ebamugavust see kindlasti tekitama ei hakka, sest enne saab tühjaks auto aku ning niikuinii tuleb välja kobida. Aga läbisõidu ja laadimisega soetud asjadest räägime allpool põhjalikumalt.
Sisemuse põhiosa meenutab teistelt Mercedestelt juba nähtut. See tähendab, korralikult läbimõeldud paigutust ja mõistlikke ja intuitiivsuseid funktsioone. Tore, et suur puutetundlik ala roolirattal asendati oluliselt väiksemaga. Muidugi on tore kõike roolilt reguleerida saada, kuid ega juht jaksa ka lõpmatuseni käsi roolirattal ainult õiges asendis hoida ja tahab vahel ka kodarate kohalt sellest kinni haarata. Aga kerge liigutus üle puutetundliku ala ja juba hakkasid menüüd oma elu elama. Praeguse lahenduse juures seda kartust enam pole, või õigemini on oluliselt väiksem.
Varustuse nimekirja pole siinkohal pikalt mõtet arutama hakata. Lisaks kolmele varustusastmele pakutakse veel tervet nimekirja kõikvõimalikke lisasid ning koos mugavusega, saab oluliselt tõsta ka oma auto turvalisust. Seetõttu jätame lisade üksipulgi tutvustamise töö Mercedes-Benzi müügiesindajatele. Kuna Mercedesel on, mida kliendi meelitamiseks pakkuda, siis tasub nende juttu põhjalikult kuulda võtta.
Elektriautode kaal jääb tänu rasketele akudele tavaliste sisepõlemismootoritega autode omast oluliselt kõrgemaks. EQB puhul mõõdetakse massi peaaegu 2,2 tonniga. Masinat liigutab kaks mootorit: asünkroonmootor esimeses sillas ja püsimagnetitega sünkroonmootor tagumises. Olenevalt modifikatsioonist ulatub hetkeline tippvõimsus kas 168 või 215 kW-ni. Pöördemomendid vastavalt 390 ja 520 Nm annavad mõista, et jõudu autol jätkub ning möödasõitudega probleeme üldiselt tekkida ei tohiks. Kiirendused sajani vastavalt 8,0 ja 6,2 sekundit.
Roolitaguste labadega, kus sisepõlemismootoriga sõidukitel tavaliselt käike üles-alla lülitatakse, seadistatakse siin rekuperatsiooni taset, ehk seda kui aktiivselt hakkab auto gaasipedaali lahti päästes kineetilist energiat akudesse muundama. Maksimaalses seades võtab see hoogu isukalt maha ning põhimõtteliselt võimaldaks ettevaatlikul sõidul vaid üht pedaali kasutada – pidurit polekski vaja.
Tänu suurele massile käitub EQB sujuvalt. Ainuke müra, mis suurematel kiirustel kostma hakkab on tingitud tuulest. Auto tippkiirust piiratakse märgil 160 km/h.
Tehniliste andmete järgi suudab EQB ideaaltingimustel läbida 419 kilomeetrit. Reaalses elus maanteel jääb see hinnanguliselt 250 – 300 kilomeetri vahele. Lisame veel kütte või konditsioneeri, siis jõuamegi olukorda, et Tartusse sõidab selle autoga ära ja ehk ka törtsu pealegi. Tagasi aga ilma laadimiseta ei saa. Laadimise juures võib aga praegu kogu elektriautode segmendi nukra olukorra kokku võtta – need ei sobi pere ainsaks autoks. Veel mitte.
EQB puhul lubatakse laadimist maksimaalselt 100 kW jaamast ning kuni 80 protsenti akudest peaks olema täis 32 minutiga.
Peamised näitajad EQB tehniliste andmete tabelist: auto pikkus 4684, laius 1843, kõrgus 1701 ning telgede vahe. 2829 millimeetrit. Pagasiruumi maht varieerub 495 kuni 1710 liitrini olenevalt tagumise rea istmete seljatugede asendist. Pöördediameeter 11,7 meetrit. Tuuletakistustegur 0,28. Keskmine energiatarbimine 18 kWh saja kilomeetri kohta.
EQB eristub paljudest teistest elektriautodest rikkaliku varustuse poolest. Kuna sellised sõidukid on üsna kallid, siis püüavad tootjad ilmselt varustuse ja disaini arvelt võimalikult kokku hoida. Premium-segmendi mudelina pakub EQB kõike seda, mida Mercedese teistelegi mudelitele pakutakse ning see polegi säärases võtmes vaadatuna ülemäära ulmeline. Hinnad algavad 58200 eurost.