Valmis ulukiõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus
batasoy
27.01.2020
Maanteeamet analüüsis ja positsioneeris aastatel 2014–2018 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda ulukiohtlikemate teelõikudega.
Teostatud töö tervikeesmärk oli korrastada ja geokodeerida Maanteeametile edastatud keskkonnainfo telefoni 1313 ulukiõnnetuste teated ning koondada need andmebaasi.
„Lisaks ohule inimestele põhjustavad ulukiõnnetused kahju ka loomadele ja tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku,“ ütles Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. „Kaardirakendus võimaldab inimestel välja selgitada, millistel teedel on enim loomaõnnetusi toimunud ning kus on ulukiohtlikud teelõigud. See on hea töövahend nii Maanteeametile ja meie koostööpartneritele kui ka tavaliiklejatele,“ lisas ta.
Analüüsides nii ulukiõnnetuste toimumispaikade ja ka loomade liikumist soodustavate maastikuelementide ruumiandmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ning kajastatud need kaardirakendusel.
Analüüsi väljund on õnnetuste punktide alusel tekkinud statistiliselt olulised loomaõnnetuste koondumiskohad ehk klastrid maanteedel. Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti kokku 322 km ulatuses (1443 erinevas asukohas). Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9%.
Ulukiõnnetuste klastrite väljaselgitamise aluseks võeti kümne aasta (2009–2018) õnnetuste andmed. Klastrite identifitseerimiseks kasutati KDE+ metoodikat, mis on välja töötatud Tšehhi Transpordiuuringute Keskuse poolt ning seda on viimastel aastatel kasutatud mitmete sarnaste loomaõnnetuste koondumiskohtade analüüside läbiviimisel.
Rohkem informatsiooni andmebaasi ja kaardirakenduse kohta leiab siit: https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus
Related Posts
01.04.2026
Volkswagen tõi välja teise põlvkonna Atlase, mida mitmel turul tuntakse Teramonti nime all. Väliselt jätkab suur pere-SUV tuttava kandilise joonega, kuid tehniline sisu liigub märksa jõulisemalt edasi: salongi jõuavad suuremad ekraanid, uus digitaalne arhitektuur, rikkalikum juhiabisüsteemide pakett ja võimsam 2,0-liitrine turbomootor. Tulemuseks on auto, mis püüab korraga meeldida nii pereostjale...
01.04.2026
Mercedes-Benz esitles eile uuendatud GLE mudeliperekonda, kuhu kuuluvad GLE, GLE Coupé ja AMG GLE 53e HYBRID. Tehas räägib umbes 3000 uuest või muudetud komponendist, mis tõstab selle värskenduse selgelt kõrgemale tavalisest kosmeetilisest mudeliuuendusest. Tulemuseks on luksusmaastur, mis toob korraga juurde rohkem tarkvara, rohkem jõuallikate sisu ja rohkem peenhäälestatud sõidumugavust. Mercedes...
01.04.2026
BMW laiendas uue iX3 valikut tagaveolise iX3 40 versiooniga. Ühe tagasilla elektrimootoriga mudel arendab 320 hj ja 500 Nm, pakub kuni 635 km WLTP-sõiduulatust ning laeb 800-voldisel arhitektuuril kuni 300 kW võimsusega. Sisuliselt tähendab see, et BMW tõi Neue Klasse’i tehnoloogiapaketi laiema ostjaskonna ette ilma, et peaks loobuma selle põhilistest...
31.03.2026
CUPRA alustas ametlikult lõpuspurti ja kinnitas, et Raval-i esitletakse 9. aprillil. See peaks olema mudel, millega bränd tahab elektriautode jutus teha järsu pöörde odavamasse ja nooremasse otsa. Tõsi, päris tundmatu loom see enam ei ole: masinat on juba eelvaadatud, kamuflaaži all sõidetud ja ajakirjanikele maitsta antud. Nüüd tuleb lihtsalt välja...
31.03.2026
Jaguar püüab veenda, et radikaalne elektripööre ei tähenda veel brändimälu kustutamist. Uue elektrilise luksusliku neljaukselise GT arenduse alguses saadeti insenerid kõigepealt vanade legendide rooli: E-Type’i, XJS-i, XJ Coupé ja teiste juurde, sest vahel tuleb tuleviku valmis mõtlemiseks enne minevik uuesti läbi sõita. Auto esmaesitlus plaanitakse käesoleva aasta septembrisse. Jaguar ütleb,...