• 
• 
• 
• 

Jaapan, Saksamaa või USA – kas on vahet, mis riigis on auto valmistatud?

Varem oli tarbekaupade kvaliteedi hindamise juures oluliseks kriteeriumiks tootmisriik. On lihtne aru saada, miks see nii oli – veel mõnikümmend aastat tagasi sõltus majandus piirkonnast palju rohkem, seega läks kaubaks vaid see, mille poolest riik või piirkond tuntud oli. Toote parim reklaam võis olla riik, kus see oli valmistatud. Lõppude lõpuks tahavad inimesed üle kogu maailma Šveitsi kellasid, Itaalia ülikondi ja Tšehhi õlut. Kuid kas see on ka tänapäeval tõesti nii oluline?

Uute tehnoloogiate arenedes ja majandussidemete tugevnedes on maailm kahanenud – nüüd saavad ka väikeettevõtted palgata spetsialisti teisest maakera otsast, kes teeb sama töö ära odavamalt. Sama kehtib ka suurtootjate puhul – sageli on ühel autotootjal mitu tehast ning erinevatele turgudele mõeldud mudelid veerevad konveierilt lausa erinevatel kontinentidel.

Selliste markide seos päritolumaaga on sageli vaid sümboolne, kuid on ka ettevõtteid, kes viivad enamiku oma protsessidest läbi ikka oma algsel sünnimaal.

Ikoonilist Volkswagen Golfi võib näha tänavatel peaaegu kogu maailmas, kuid Euroopas sõitvad Golfid tulevad suure tõenäosusega tootmisliinidelt Saksamaal ja USAs müüdavad Golfid on valmistatud Mehhikos. Üldiselt on see autotootmises pigem reegel kui erand – vaevalt on võimalik leida suuri tootjaid, kes suudavad kõiki oma protsesse ühes riigis hoida.

Üks näide, kus tootjat võib endiselt nimetada oma riigi esindajaks, on Mazda. Mazda toodab Jaapanis enamikku autodest ning ka suurema osa komponentidest. Tõusva päikese maal on väga tugevad traditsioonid, mis ulatuvad kõigisse eluvaldkondadesse. Ajakirjanik ja autoarvustaja Egidijus Babelis ütleb, et seal toodetud sõidukitel on teatud omadused, mis tagavad neile lojaalsed kliendid üle kogu maailma.

„Jaapani autod võivad vahel tehnoloogia või uuenduste poolest Lääne autodest maha jääda, sest läänlased tahavad pidevalt oma kliente üllatada veel suuremate ekraanide, parema multimeedia, väiksemate ja võimsamate mootoritega või elektroonikaga, mis abistab autojuhti. Jaapanlased võtavad endale selles osas kauem aega, sest nende insenerid katsetavad tehnoloogiaid kaua ja annavad need tootmisse alles siis, kui üllatused on möödas,“ kommenteerib autoajakirjanik Babelis.

Autoajakirjaniku sõnul Jaapani autodes kõik lihtsalt toimib ja paljudele see meeldib. Lisaks on Jaapani tooted mõistliku hinnaga, lisab Babelis, kellel on enda hoovis praegu pargitud isegi kaks Jaapani autot, millest ühel on selja taga koguni nelisada tuhat kilomeetrit, kuid ei mingit plaani seisma jääda.

Jeremy Clarkson – võib-olla maailma kõige silmapaistvam autoarvustaja – mainis sama suundumust. Rääkides legendaarse Mazda MX-5 kõige uuemast põlvkonnast, nentis ta: „Sisuliselt samaks jäädes ja kõige uuemaid keerukaid elektroonikatrende vältides on Mazda taas loonud viit tärni väärt pärli.”

Babelis leiab, et maailmas, kus autod üksteisega üha sarnasemaks muutuvad, suudavad Jaapani tootjad üllatada. „Mazda on üsna väike, peaaegu nišitootja, aga nad teevad paljusid asju teistmoodi. Kui teised elektrifitseerivad või vähemalt teevad oma mootoreid väiksemaks, võtab Mazda kasutusele 3,3-liitrise kuue silindriga diiselmootori. Kui teised tootjad optimeerivad kulusid standardiseerides mudeleid ja luues neid samadele platvormidele, ehitab Mazda aga uue tagaveolise mudeli.“

„Mazda on teada andnud, et nad toovad tagasi rootormootori. Ilmselt hakkab see küll ainult varustama elektriajamit elektriga, kuid Mazda jääb siiski kindlaks sellele, mis kliente huvitab. Nad pakuvad Euroopas endiselt vabalthingavaid mootoreid. Ma ei tea ühtegi teist tootjat, kes pakuks vabalthingavaid mootoreid. Erinevad nad teistest muidugi jällegi oma Skyactive X tehnoloogiaga. Aga see on tõesti huvitav,“ hindab ajakirjanik, lisades, et parim viis tootja ainulaadsest filosoofiast aru saada on huvipakkuvat mudelit maanteel proovida.

Elektrifitseerimine puudutab üha suuremat hulka mudeleid, kuigi paljud autohuvilised soovivad, et see nii ei oleks. Hiljuti Suurbritannias peetud Goodwoodi kiirusfestivalil esitleti viimast sisepõlemismootoriga Lotuse mudelit, aga ka esimest täiselektrilist Rolls-Royce’i.

Seega, rääkides autodest, mis igapäevaselt tänavatel liiguvad, on elektrifitseerimist võimatu vältida. Ainus küsimus on, millist teed tootjad lähevad?

Teatavasti on äsja koosteliinilt tulnud auto oma süsinikujalajälje juba jätnud – ainuüksi kõigi komponentide ühte kohta saamiseks vajalikud logistilised marsruudid moodustavad olulise osa kahjulikest emissioonidest. Samuti paisutab komponentide tarnimine teisest maailma otsast toote hinda lõpptarbijale. Siin võib taas pöörduda tagasi globaliseerumise teema juurde – kuigi tõhusad logistikaahelad võimaldavad tootjatel kasutada kõiki planeedi ressursse, viib koostöö kohalike tarnijatega sageli paremate tulemusteni.

Mazda jätkab uute sisepõlemismootorite kasutuselevõttu, kuid valmistub ka elektrifitseerimiseks ning teatas hiljuti, et on alustanud läbirääkimisi akude tarnimiseks samuti Jaapanis asuva Panasonic Energyga. See ettevõte oli autode liitiumioonakude tootmise üks teerajajaid ja ettevõtte juhi sõnul on koostöö autotootjaga suur samm edasi.

Niisiis, kas tõesti on tänapäeval veel oluline, millises riigis üks või teine toode valmib? Tõenäoliselt pole sellele küsimusele ühest vastust, kuid isegi globaliseeruvas maailmas muutuvad traditsioonid sageli veelgi väärtuslikumaks.

Kuigi paljudes maades on õppinud valmistama peeneid kellasid, on šveitslased endiselt selles vallas kõige hinnatumad. Kui ülikond on valmistatud Itaalias, võib selle kandja end uhkelt tunda. Täpselt sama on autodega. Sageli ei pruugi tootjamaa olla nii oluline, kuid on juhtumeid, kus päritolumaa ja tootja filosoofia tähendab traditsioonidest kinnipidamist. Ja traditsioonid tähendavad omakorda kõrget kvaliteeti ja hästi hoitud väärtusi.