Haruldane Lancia Fulvia pannakse oksjonile

Lõpus 1960ndatel tellis Lancia Võidusõiduosakonna juhataja Cesare Fiorio Zagatolt erilisi Fulvia mudeleid. Põhinedes juba tuntud Itaalia firma edukal Lancia Fulvia Sport 1300 versioonil, pidid need olema kergema kerega. Nii sündis üks olulisemaid oma klassi võistlusautosid: Fulvia Sport 1.3 Competizione.

1300 cm³ V4 mootori ja alumiiniumisulamist kerega, mis oli needitud teraskere külge, oli Fulvia Sport Zagato võidusõiduversioon kerge, võimas ja elav esiveoline mudel. Kullaaegadel tekitas see mudel konkurentides õudu mäkketõusuvõistlustel, rallidel ja suurtel vastupidavusvõistlustel ning lisaks oli sellel massiivne annus Itaalia stiili, Milanos asutatud Zagato meistrite imiteerimatu esteetikaga. Kõik kere osad, kaasa arvatud mootoriruum, on kergendatud erineva suurusega aukudega, mis on valmistatud meisterlikult käsitööna, ka aknad ei ole klaasist, vaid palju kergemast neljamilimeetrisest pleksiklaasist, välja arvatud tuuleklaas.

Mõeldud eraisikutest tiimidele ja sõitjatele, toodeti seda võidusõiduversiooni uskumatult piiratud koguses – usaldusväärseimate allikate järgi ainult 25. Kolm autot läksid Squadra Corse HF-i, veel kolm Jolly Club Milanosse. Fulvia Sport Competizione saavutas palju häid tulemusi,kõige rohkem kodus Targa Florio võistlustel, kus autod olid klassi võitjad 1968, 1969 ja 1971 aastal.

Täna arvatakse, et 19 mudeliton alles, millest üks, šassiinumbriga #1905, kuulus Messinast pärit Angelo Rizzole ja tuleb müüki Car & Classic oksjonil, Euroopa suurimal klassikaliste ja niššisõidukite veebiturul. Suurepärases seisukorras hoitud Fulvia oksjon toimub kolmapäeval, 10. jaanuaril, hinnangulise väärtusega 140-170 tuhat eurot. See näide eelnes samast tootepartiist tuntud Fulvia Sport Competizione’ile oma 1600cc mootori ja kerenumbriga #1911, mis võistles 1969. aastal Daytona 24 tunni ja Sebringu 12 tunni võistlustel, võites mõlemal korral oma klassi.

1968. aastal, kui Cesare Fiorio Angelo Rizzole auto andis, oli ta juba kroonitud Itaalia turismiautode kategooria meistriks 1300cc klassis Fulvia HF-iga. Tuntud nime Radec all, millega ta osales lugematutel kodu- ja välismaistel võistlustel, oli sõitja osa Scuderia Tridente meeskonnast.

Hooaja lõpus, pärast mitmeid suurepäraseid tulemusi, müüs ta auto sõitjale Emanuele Parrinellole, kes võistles sellega terve 1969. aasta. Sel perioodil tehti autole mõned väikesed muudatused, sealhulgas eemaldati mõned esivõre elemendid ja pleksiklaasist esitulekatted. See on ka periood, mil auto lõpetas oma karjääri, kuna omanik otsustas mitte kohanduda uute 3. grupi nõuetega. Seejärel värviti auto elegantseks Lancia Siniseks, kuni üks omanik 1990ndate alguses taastas selle algse välimuse.

Täna esitleb auto end Zagato poolt algselt valitud iseloomulikus San Siro Punases värvitoonis. Sellel on neli reguleeritavat amortisaatorit, neli uut Pirelli CN36 rehvi, viis originaalset 13-tollist Campagnolo velge ja viis (uut) Cromodora 14×6 velge uute Vredestein 185/14 aastaringsete rehvidega. 10/37 käigukast valmistati Officina Ratto poolt ja sobib ka teedel sõitmiseks, kuid lühike võistluslik käigukast mäkketõusuvõistlusteks tuleb autoga kaasa ja on ideaalses töökorras. Competizione’l on kaks 35 Dell’Orto karburaatorit, õliradiaator, akulüliti, Brantzi pöörete detektor ja rull-laagritel esilehtvedrud, nagu originaalis.

Sees on originaalsed polsterdus ja istmed, iseloomulikus helesinisest kunstnahast, mida Zagato Competizione jaoks kasutas. Lisaks Ferrero Sandro Munari roolile müüakse eraldi ka Radeci võistlustel kasutatud Momo rool. Väljalase on uus Inox Aros koos Gr4 kollektoriga. Autol on ka kaks külje väljalasketoru, nagu võistlustel kasutati.

Praegune omanik on Lancia asutaja Vincenzo järeltulija ja insener Francesco De Virgilio poeg, kes arendas esimese V6 mootori, mida kasutati Lancia Aurelias. Autot on hoitud konditsioneeritud õhuga garaažis.