Jalad armatuurlaual – puhkus või pilet traumapunkti?

Eesti suved toovad liiklusesse mitte ainult päikesepaistelised teed, vaid ka murettekitavaid vaatepilte – kõrvalistujad, kes on jalad mõnusalt armatuurlauale visanud. Selline näiliselt süütu harjumus võib õnnetuse korral muutuda hetkega katastroofiks, sest turvapadi ei küsi, kas oled valmis.

Suvisel ajal pole haruldane näha, kuidas kõrvalistuja sirutab jalad välja kas esiklaasi suunas või koguni aknast välja, nautides sooja ilma ja teekonda. Paraku ei arvesta selline asend sellega, et sõiduki turvasüsteemid on projekteeritud toimima vaid siis, kui inimene istub korrektselt: selg vastu istet, jalad põrandal ja turvavöö korralikult kinni.

Turvapadi on karm ja kompromissitu, see avaneb õnnetuse korral umbes 0,05 sekundiga ning võib liikuda kiirusega üle 300 km/h. Kui jalad on sellel hetkel armatuurlaual, ei ole tulemuseks lihtsalt luumurrud, vaid tihti kildudeks purunenud luud, mis ulatuvad jalast kuni ninaluuni välja. See võib juhtuda isegi olukorras, kus ülejäänud autosviibijad pääsevad vigastusteta.

Veelgi üllatavam on, et turvapadi võib avaneda juba 15–25 km/h kiirusel. Sõltuvalt tootjast võib kiirus, mille juures turvapadi aktiveerub, sõltuda ka sellest, kas turvavöö on kinnitatud või mitte. Juhi turvapadja maht jääb tavaliselt 60–80 liitri vahele, kuid kõrvalistuja oma on lausa 130–160 liitrit – põhjus peitub suuremas vahemaas armatuurlaua ja istuja vahel, mis nõuab padjalt rohkem mahtu, et see oma töö ära teeks.

Õnnetus ei hüüa tulles. Sellepärast on targem jätta jalad maha ja hoida istumisasend sellisena, nagu tootja on ette näinud. Nii saab sõiduk pakkuda maksimaalset kaitset ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.