Rolls-Royce Phantom 100 – sajand muusikas ja mütoloogias

Rolls-Royce kasutab oma sajanda juubeli tähistamiseks vana nippi: siduda auto popkultuuriga. Pressitekst väidab, et Phantom on olnud “ikoonide ikoon” alates džässiajastust kuni hiphopini, justkui oleks luksussedaan muusikaajaloo varjatud peategelane. Tõsi, kuulsuste nimistu on pikk: Marlene Dietrich, Elvis Presley, John Lennon, Liberace, Elton John, 50 Cent, ent tegelikkuses on Phantom olnud pigem staatuse rekvisiit kui loominguline tööriist.

Marlene Dietrichi rohekast Phantom I-st tehti osa Hollywoodi kuldajastu lavast, Elvise auto sai koguni kanadele peegliks ning Lennon muutis oma Phantom V värviliseks lillelapselikuks manifestiks, mis vanemaid londonlasi vihastas. Kõik need lood kõlavad värvikalt, kuid pigem kinnitavad, et Rolls-Royce oli muusikute jaoks samaväärne kallihinnalise lavakostüümiga või siis viisiks tõestada, et ollakse jõudnud „tippu“.

Hiljem tuli Liberace peeglitükikestega kaetud Phantomiga lavale nagu omaenda disko-kera, Elton John ostis teel Manchesteri kontserdile uue auto suvalisest salongist ning kinkis teise oma bändikaaslasele, sest raha asemel maksti talle Nõukogude Liidus söega. Need lood annavad Rolls-Royce’ile paraja annuse absurdi ja glamuurset liialdust.

Phantomi kõige kuulsam müüt, Keith Mooni väidetav auto uputamine hotelli basseini, jääb endiselt ebaselgeks, kuid on ometi kinnistunud kollektiivsesse teadvusse. Sama mütoloogia toidab nüüd ka brändi enda kampaaniat, mis võttis vaevaks ühe vananenud kereosa sümboolselt basseinipõhja upitada.

Kaasaegne osa loost on etteaimatav: hiphop tõstis Goodwoodi ajastul Rolls-Royce’i taas globaalseks staatuse sümboliks. Alates Snoop Doggi ja Pharrelli muusikavideotest kuni Lil Wayne’i albumikaante ja 50 Centi telesarjade episoodideni: Phantomist sai pigem reaalajas reklaamikanal kui lihtsalt auto. “Stars in the roof” ehk Starlight Headliner on nüüdseks popmuusikas omaette klišee.

Phantom ei ole kunagi olnud revolutsiooniline kunstiteos, vaid peegel, milles muusikud ja mogulid on näidanud enda edu ja ekstsentrilisust. Rolls-Royce võib oma pressitekstis rääkida “ühisest ambitsioonist teha kohalolek tuntavaks”, kuid ajalugu näitab pigem, et Phantom on lihtsalt alati olemas olnud – valmis vahetama värvi, tähendust ja müüte sellelt, kes parasjagu rooli taha satub.