Bugatti Chironi pidurid peavad vastu pidama ka eriti ekstreemsetes oludes
batasoy
25.03.2019
Bugatti Chironi kaheksa kolviga pidurisadul on esimene titaanist 3D-printimise tehnoloogiaga valmistatud sarnane detail. Kaheksa kolviga pidureid testiti väga karmides oludes, kus virtuaalseks kiiruseks võeti 380 km/h ning seejärel pidurdati hoog 80 km/h. Ja nii mitu korda järjest. Süsinikkeraamiliste ketaste temperatuur ületab sellistes oludes 1000 kraadi piiri, kuid peab ka siis tagama auto turvalise peatumise.
Keskmootoriga kahekohalise Bugatti Chironi kaheksaliitrise töömahuga nelja turboga W16 agregaat arendab 1500 hobujõudu ning 1479 Nm pöördemomenti. Auto tippkiirust piiratakse elektrooniliselt märgil 420 km/h.
Aprill Eesti uute sõiduautode turule suuri muudatusi ei toonud ja müük jäi jätkuvalt alla eelmise aasta tulemustele. Eestis müüdi aprillis 1734 uut sõiduautot, mis ületas küll aasta esimeste kuude müüginumbrid, kuid jäi möödunud aasta aprillikuu tulemusele alla 9,8%. Kokku on tänavu nelja kuuga Eesti automüüjad andnud klientidele üle 6450 uut...
2023. aasta liiklusloendustulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2022. aastaga 3,3% ehk 1038 autolt 1072 autoni ööpäevas. 2022. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2021. aastaga 0,8%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks riigiteede projekteerimisel, ehitamisel ja remontimisel ning korrashoiul. 2023. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 5761 autot ööpäevas (võrreldes 2022....
Liiklusjärelevalvekeskuse patrullid on viimasel ajal märganud, et keskmisest sagedamini on hakanud sõidukitel esimesed registreerimismärgid eest ära kukkuma. Eriti kehva konstruktsiooniga kipuvad olema vanemate kolmetähelise nimega autotootja numbrimärgihoidjad. Tähelepanelikud juhid on registreerimismärgi omavolilist lahkumist aga sageli õigeaegselt märganud ning kolinud registreerimismärgi esiklaasi taha. Riigikohtu otsuse kohaselt kui sõiduki registreerimismärgid ei ole...
Eesti õhuruum on kontrollitud ja ohutu – lennud toimuvad plaanipäraselt. Ülelendav liiklus toimub samuti kontrollitud õhuruumis ning on toetatud täiendava DME-DME võrgustikuga, mis on alternatiivne navigatsioonisüsteem asendamaks GPSi. Viimastel päevadel on meedias palju kõneainet pakkunud GPS-signaalide segamine Eestis, mille tõttu ei ole olnud Helsingist tuleval lennukil võimalik maanduda Tartu lennujaamas....
Vahel on tõepoolest nii, et tahad sõita aga noh, lihtsalt ei anta - eest, taga ja küljepeal kõik venivad mingis letargilises uimas ja ei näita mingit valmisolekut sulle teed anda. Lühema süütenööriga juhtidel keeb siis katel üle ja seejärel hakkavad tulema juba igasugu huvitavad tõmblemised. Paraku, ega nendega suurt kiiremini...