Aston Martin ja Bollinger: luksuse ristabielu turunduse vallas

Kui autotööstus ja šampanjamajad hakkavad ühiselt “elamusi looma”, on ilmne, et sihikul pole insenerioskused ega veinivalmistamise kunst, vaid kliendi rahakott ja turunduslik sünergia. Aston Martin ja Champagne Bollinger teatasid “prestiižsest globaalsest koostööst”, mis toob kahe vana nime ühte lausesse – ning rohkem polegi vaja, et luksusklientide silmad särama panna.

Ametlik pressitekst rõhutab kahe brändi ühiseid väärtusi: käsitöö, traditsioon, täpsus. Aston Martin viitab oma sajandipikkusele sportautode pärandile, Bollinger seevastu oma perekondlikule sõltumatusele ja 4000 tammevaadile. Mõlemad nimetavad end kuningakoja tarnijaks, mis peaks andma koostööle ajaloolise oreooli. Tegelikkuses on tegu kahe luksuskauba ristreklaamiga, mis lubab peeneid üritusi ja VIP-sündmusi, kus klaasid klirisevad ja mootorid mürisevad.

Kokkuleppe kohaselt saab Bollingerist Aston Martini ametlik šampanjapartner ning Aston Martinist Bollingeri ametlik autotarnija. See tähendab, et edaspidi tõstetakse Aston Martini esitlustel toost Bollingeri pokaaliga, samal ajal kui šampanjamaja külalised saavad end pildistada Briti sportautode kõrval. Sõltumata sõnakõlksudest “ajatu elegantsi” ja “perfektsuse” kohta on raske leida muud sisulist väljundit peale eksklusiivsete turundusürituste.

Huvitava detailina rõhutatakse, et mõlemad ettevõtted toetavad “vastutustundlikku tarbimist” – kampaaniat saadab loosung “Kui pead juhtima, ära joo”. Ehk teisiti: sama bränd, mis soovib olla kohal “iga erilise hetke juures”, peab korraga meenutama, et nende toodet ei tohiks tarbida siis, kui Aston Martini roolis istuda.

Aston Martini ja Bollingeri koostöö on luksusmaailma tüüpiline peegelpilt: kaks nime, mille liitmisega loodetakse suurendada eksklusiivsust ja sära. Tegelik kasu tarbijale on olematu, aga just see võibki olla kogu mõtte sisu: müüa tunnet, mitte toodet.