Keskmine avarii põhjustaja pole enam ammu kolmekümnene

Eesti Liikluskindlustuse Fondi värske statistika näitab selgelt, kuidas rahvastiku vananemine peegeldub ka liikluses. Kui sajandi alguses põhjustasid enamik õnnetusi kolmekümnendates juhid, siis täna on keskmine süüdlane juba 45-aastane ning eakate osakaal kasvab jõudsalt.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmete järgi on liikluskindlustusjuhtumite põhjustajate keskmine vanus iga kümnendiga kasvanud viie aasta võrra. Kui sajandivahetusel olid tüüpilised õnnetuste süüdlased 30ndates eluaastates juhid, siis 2012. aastal oli keskmine põhjustaja juba 40 ning alates 2022. aastast 45 aastat vana.

„Keskmise liiklusõnnetuse põhjustaja vanuse kasv on seotud Eesti elanikkonna vananemisega. Nagu ühiskonnas, nii ka liikluses kasvab kõige hoogsamalt 65-aastaste ja eakamate sõidukijuhtide osakaal, moodustades mullu 13 protsenti kõigist liikluskindlustusjuhtumi põhjustajatest,“ ütles LKFi juhatuse liige Andres Piirsalu rahvusvahelisel eakate päeval.

Tema sõnul on liikluses jõutud punkti, kus noorte ja eakate juhte on sama palju. „On tervitatav, et eakad on aktiivsed. Samas näitab statistika, et nende põhjustatud liiklusõnnetused ei ole enam valdavalt plekimõlkimised, vaid on sama rasked kui noorematel vanusegruppidel,“ märkis Piirsalu.

Ta rõhutas, et ohutu liiklemine eeldab tähelepanu igas vanuses inimestelt. „Lisaks sellele, et sõidukijuhid vananevad, on meie liikumisvahendid muutunud järjest mitmekesisemaks, sõidukiirused teedel aina kasvavad ja liiklejate, sh jalakäijate, tähelepanu kipub liikluselt ära hajuma nutitelefonile. See on viimastel aastatel kaasa toonud liiklussurmade ja vigastatute arvu kasvu.“

Piirsalu hinnangul vajavad muutust nii isiklikud harjumused kui ka riiklikud strateegiad. „Kavandatav liiklusohutusprogramm 2026–2035 näeb ette mitmeid vajalikke tegevusi, nende seas ka juhtimisvõimekuse hindamise tõhustamist sõidukijuhi tervisetõendi saamisel. Tervisetõendi väljastamisel peaks olema võimalus hinnata juhtide kognitiivset võimekust. Olenemata vanusest, kui tervis ja tähelepanuvõime hakkavad autojuhtimist segama, siis ei tohiks enam rooli istuda. Liiklusohutuse tagamisel on kõige olulisem roll igal liiklejal endal – olgu ta jalakäija või juht.“

„Samuti on liiklusohutusprogrammis vajalikud keskmise kiiruse mõõtmise plaan ja süsteemsete rikkujate mõjutussüsteem, et tagada ohutu sõidukiirus ja vähendada liiklussurmade arvu. Muudatusi ei tasu karta, sest enamik juhte on seaduskuulekad ja loodavate mõjutussüsteemide fookusesse ei satu,“ lisas Piirsalu.

LKFi statistika tugineb liikluskindlustuse registrile ja hõlmab vaid kindlustuskohustusega sõidukitega seotud kahjujuhtumeid. See tähendab, et näiteks jalgrataste või elektritõukerataste vahelised kokkupõrked või ühe sõiduki õnnetused jäävad sellest välja.