Elektriautode levikut takistab korraliku taristu puudumine

Volkswagen viis Baltikumi 160 elektriauto omaniku seas ajavahemikul 10. juuni-17. juuni läbi uuringu. Elektromobiilsus on hetkel autotööstuses kuumim teema ning endiselt otsitakse vastust küsimusele: kas elektriautod on mõistlikud nii keskkonna kui ka rahakoti seisukohalt?

Uuring tõi välja, et enamike (71%) elektriautode omanike arvates on Baltikumis mugavam ja odavam sõita elektriautoga. Samas näitas uuring märkimisväärset (68%) rahulolematust praeguse laadimisvõrgu ulatuse, mitmekülgsuse ja kättesaadavusega. Puuduvad head lahendused kortermajade, kaupluste ja töökohtade jaoks, alalisvoolu kiirlaadijad (DC laadija) mitme sõiduki korraga laadimiseks ning piisavalt lai laadimisvõrgustik. Uuringus osalenute arvates on elektrisõidukite omanike arvu suurendamise kõige olulisemaks kriteeriumiks just laadimisvõrgustiku laiendamine (57% vastanutest). Teise olulise tegurina toodi välja riigipoolsed toetused (29% vastanutest). Lisaks on rohkem kui pooltel uuringus osalenud elektriauto omanikel aidanud elektriautole üleminek muuta nende mõtlemist keskkonnasõbralikumaks.

Lihtne omamiskulu analüüs näitab, et moodsa elektriauto kulud on vägagi võrreldavad sisepõlemismootoritega autode omamiskuludega. Riikides, kus eksisteerivad ka toetused, on elektriauto pidamine suisa odavam.

Omamiskulu on tähtsaim kriteerium ettevõtetele, kes teevad valikuid, milliseid sõidukeid oma autoparki soetada. Omamiskulu võtab lisaks ostuhinnale arvesse ka auto kasutamise kulusid, finantseerimiskulusid ning jääkväärtust. Uuringu kohaselt on 75% neist enne elektriauto ostmist kaalunud selle omamiskulusid. 74 protsendil neist on kogukulu sisepõlemismootoriga autolt elektriautole üle minnes vähenenud.

Jättes kõrvale riigitoetuse, näiteks ostu- või maksusoodustuste näol, tekib elektriautode peamine kokkuhoid madalamatest jooksevkuludest. Eeldades, et praegused elektrihinnad järsult ei tõuse, säästavad elektriautode kasutajad kütuse pealt vähemalt 1000 eurot iga 30 000 km kohta. Kuna elektrimootoris on vähem liikuvaid osi, on ka hoolduskulud märkimisväärselt madalamad.

Suurim ebakindlus seisneb aga jääkväärtuses, kuna tänaseks ei ole elektrisõidukid piisavalt kaua kasutuses olnud, et oleks võimalik täpseid andmeid koguda. Prognoosid näitavad, et elektrisõidukite jääkväärtused paranevad üha enam ning ületavad paljudel turgudel fossiilkütusel autode jääkväärtusi. Kasvav nõudlus elektriautode järele, madalad jooksevkulud ning laiendatud akugarantii (Volkswageni puhul 8 aastat või kuni 160 000 km) aitavad elektriautode jääkväärtusi tulevikus veelgi parandada. Praegune hinnang näitab, et kaasaegse elektriauto jääkväärtus oleks 90 000 km järel (umbes 5 aasta pärast) 40% ostuhinnast.

Samuti muutuvad elektriautod üha taskukohasemaks, samal ajal kui autode valik, vastupidavus ja võimsus suurenevad. Hinna veelgi soodsamaks muutumisel mängivad olulist rolli ka riigipoolsed toetused ja maksusoodustused.

Kui võrrelda omamiskulusid, on elektri- ja bensiiniautode kulud väga sarnased, kuna elektriauto kõrgema hinnasildi korvavad madalamad jooksevkulud.