Avariide arv kasvas lausa 13 Eesti maakonnas
Kuigi kasvuprotsendid on suurimad just regioonides, püsib õnnetuste kogumahu absoluutne liider kindlalt Harjumaal. Seal toimus aasta esimese kuue kuuga 11 403 liikluskindlustuse juhtumit, mis moodustab ligi kaks kolmandikku kõigist Eestis registreeritud avariidest.
Raplamaa eristub kummalise trendiga
Maakondade lõikes paistab Raplamaa silma erakordse liikluskäitumise muutusega. Poolaastaga registreeriti seal 391 liikluskindlustuse juhtumit. See seab piirkonna väga kõrgele kohale ka suhtarvult: Raplamaal juhtus ligikaudu 11 liikluskindlustuse juhtumit 1000 elaniku kohta, millega ollakse Eesti maakondade seas kolmandal kohal. Võrdluseks oli Tartumaal vastav näitaja 12 ja Harjumaal 17.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul tekib suur osa liikluskindlustuse juhtumitest igapäevastes liiklusolukordades.
„Esimesel poolaastal oli 40% juhtumitest seotud parkimisega, 17% tagant otsasõitudega ja 13% kokkupõrgetega ristmikel. Seega juhtub valdav osa õnnetustest väga tavalistes ja igapäevastes liiklusolukordades, mitte erakordsete sündmuste tõttu,“ ütles Pärenson.
Ebaharilik on aga see, et Raplamaa 391 juhtumist ligikaudu iga neljas oli otsasõit mõnele objektile, näiteks postile, aiale või ehitisele. Jaanuarist juunini oli selliste juhtumite osakaal Eestis tervikuna keskmiselt vaid 12%.
Saarlased ja võrulased patustavad parklates
Hoopis teistsugune olukord valitseb Lõuna-Eestis ja saartel. Saare- ja Võrumaal olid üle poole juhtumitest seotud parkimisega, vastavalt 53% ja 52%. Seda on enam kui 10% rohkem kui sama perioodi Eesti keskmine näitaja. Samas oli nendes maakondades tagant otsasõite märgatavalt vähem – mõlemas piirkonnas moodustasid need 9% kõigist juhtumitest, mil Eesti keskmine oli 17%.
„Nende kolme maakonna andmed näitavad, et liikluskindlustuse juhtumite sagenemine ei tähenda tingimata rohkem raskeid liiklusõnnetusi. Saare- ja Võrumaal on väga suur osa kahjudest parkimisõnnetused, Raplamaal otsasõidud rajatistele ja ehitistele. Paljud sellised olukorrad saavad alguse tähelepanematusest või valesti hinnatud manöövrist. Parklas tasub muu hulgas meeles pidada parema käe reeglit: kui liikluskorraldus ei määra teisiti, tuleb anda teed paremalt lähenevale sõidukile,“ ütles Pärenson.
Miljonikahjud toovad fookusesse ennetustöö
Liikluses toimuv toob endaga kaasa tohutu rahalise koormuse. 2025. aastal registreeriti Eestis kokku 36 339 liikluskindlustuse juhtumit, mille eest maksis liikluskindlustus hüvitisi kokku enam kui 82,7 miljonit eurot. Kuna tänavu esimese kuue kuuga on koos juba peaaegu 18 000 juhtumit, püsivad numbrid endiselt tipus.
„Need numbrid näitavad, et liikluskindlustuse õnnetused puudutavad igal aastal väga paljusid inimesi. Meie eesmärk on, et õnnetusi ja ootamatusi juhtuks vähem, kuid sama oluline on teada, mida teha siis, kui midagi siiski juhtub. Seetõttu algatasime augusti lõpus kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“, kus räägime nii õnnetuste ennetamisest kui ka sellest, kuidas pärast juhtunut tegutsemiseks ja kust vajadusel abi saada,“ ütles Pärenson.
