Proovisõit - Mercedes-Benz T-klass

Viimase kümnekonna aasta jooksul on mahtuniversaalid miskipärast täielikult põlu alla sattunud ja turult peaaegu kadunud. Vaid üksikud firmad omavad oma tootevalikus selliseid ning valdav enamus neist polegi mitte iseseisvad mudelid vaid pigem mõne kaubiku istmetega versioonid.

Mäletatavasti jõudis aasta alguses müüki Mercedes-Benzi väikekaubiku Citan uus, teine põlvkond. Juba vanemal Citanil oli istmetega versioon Citan Tourer, kuid selle müük jäi pehmelt öeldes kesiseks. Seda ilmselt tänu lihtsusele, kuid seda ju ühe premium sõiduki ostjad kohe mitte üldse ei hinda. Mercedese turundusinimesed said probleemist aru ning tulemuseks ongi T-klass – korralikult sõiduautostatud mudel, kuhu sisse istudes saad kohe aru, et tegu on Mercedesega.

See, mis eristab tavaliselt kaubiku istmetega versiooni tõelisest mahtuniversaalist hakkab vaadates päris kiiresti silma – palju katmata metallpindu ning kaubiku esipaneel koos näidikute ja reguleerimisvõimalustega. T-klassis on interjöörile väga palju tähelepanu pööratud. Võib kohe ära mainida, et Mercedeses peetaksegi seda kohe päris mahtuniversaaliks, kuid siin-seal paistab ka selle seestki metalli ja odavat plastmassi. Seega pigem selline vahepealne variant.

T-klassi väljast vaadates võib tekkida kerge deja vu tunne, et seda autot on juba varem nähtud. Psühhiaatri poole pole siinkohal vaja pöörduda – tunne on täiesti õige: T-klass ehitatakse Renault Kangoo põhjale, kuigi sellesse viidi sisse mitmeid täiendusi, et sõit sellega annaks ikkagi mercedeselikku kogemust. Üleüldiselt võibki nentida, et auto jätab täiesti mõistliku mulje ja sõidu kvaliteedi kohalt, arvestades Mercedes-Benzi üldist hinnataset ja T-klassi hindu, mis algavad ümmarguselt 25 000 eurost liikudes 27 500 välja, võib see omasuguste seas vägagi konkurentsivõimeliseks osutuda.

Tänu lisatud müraisolatsioonile ning ümberhäälestatud vedrustusele liigub T-klass madalatel pööretel väga vaikselt. Kiiruse kasvades hakkab vaikselt kostma tuule kohin A-piilari juurest, kuid seda täiesti mõõdukalt, mis ei sega rahulikul häälel vestlust.

Konkreetne proovisõiduauto oli T180d, ehk 1,5-liitrise töömahuga diiselmootoriga mudel, mis arendab kuni 116 hobujõudu ning 270 Nm pöördemomenti. Komplekti kuulub 7-astmeline topeltsiduritega automaatkäigukast, mis arvestades jõuallika tagasihoidlikku sooritusvõimet, tagab ilusa ühtlase kiirenduse. Sellest esimene sada saavutatakse siiski vaid 13,6 sekundiga ning selle versiooni tippkiiruseks lubatakse 176 km/h. Kõikide jõuallikate võimsuste vahemik jääbki 95 ja 131 hobujõu vahele, kusjuures 180d on võimsuselt teine. Seega mingit erilist spordihärga sellest mudelist kuskilt otsast ei paista, kuid see pole ka eesmärgiks olnud.

Aga nagu juba mainitud, sõita oli mõnus, ruumi piisavalt nii ees kui taga, kasutada on MBUX – mingi light versioon sellest, kuid täiesti asjalik, mis võimaldab nutitelefoni integratsiooni ning navigatsiooniga. T-klassi potentsiaalse ostu puhul tasub põhjalikult uurida lisavarustuse nimekirja, sest sealt leiab üht-teist huvitavat, mida mõni juht aktiivselt kasutada armastab.

Tähtsamad positsioonid T-klassi tehniliste andmete tabelist: auto pikkus 4498, laius 1859, kõrgus 1857 ning teljevahe 2716 millimeetrit. Hetkel pakutakse viieistmelist versiooni, kuid järgmisel aastal peaks lisanduma ka seitsmeistmeline. Seniks pakub auto 520 liitrit pagasiruumi, mida saab istmete seljatugesid alla käänates suurendada kuni 2127 liitrini. Paneme siia juurde külgmised lükanduksed ning saame suurte pagasi vedamise võimalustega sõiduki, kuhu on kerge sisse lükata mitu last ja kõik nendega kaasaskäiv või ratas, surfilaud või kui soovite siis kasvõi muruniiduk. Seega sobiks T-klass hästi universaalseks pereautoks, millega vajadusel saaks vedada praktiliselt kõike, mida igapäevaelus ette võiks tulla.