Chrysler lõpetab premium-mängu ja hakkab Stellantises odavaid autosid tegema

See pole lihtsalt Chryslerile mõne odavama mudeli lisamine. Stellantis ehitab ümber kogu margi positsiooni. Jeep võib keskenduda maasturitele, Ram kastiautodele ja tarbesõidukitele ning Dodge sportlikumatele mudelitele. Chrysler peab püüdma klienti, kes tahab eelkõige praktilist ja mõistliku hinnaga pereautot.

Pärast aastaid kestnud ekslemist on see vähemalt strateegia, millest tavakodanik ka aru saab.

Ühe mudeliperekonnaga mark saab kolm uut crossover'it

Stellantise Põhja-Ameerika juhtkond kinnitas Investor Day esitlusel, et Pacifica jääb Chrysleri valiku keskmesse, kuid margi tegelik kasv peab tulema kolmest uuest crossover'ist.

Esimene neist on keskmise suurusega mudel, mille Stellantis ehitab STLA One arhitektuurile. Veel kaks väiksemat mudelit hakkavad kasutama kontserni Euroopas juba tõestatud platvorme. Stellantise sõnul võimaldab just see Chrysleril siseneda 25 000 kuni 35 000 dollari hinnaklassi, kus Ameerika automargid praegu sisuliselt puuduvad.

Eurodes tähendab see praeguse kursi juures ligikaudu 21 300 kuni 29 800 euro suurust vahemikku enne kohalikke makse ja muid kulusid. USA hinnakirju ei saa muidugi üks ühele Euroopa omadega võrrelda, sest Ameerika MSRP ei sisalda müügimaksu. Olulisem on hinnapositsioon: Chrysler peab hakkama konkureerima turu odavamas otsas, mitte üritama Dodge'i ja Jeepi vahele järjekordset poolpremium-nišši suruda.

Stellantise enda põhjendus on üsna otsekohene. Praktilisusest lähtuv ostuotsus peab ära kasutama ka taskukohast hinda.

Chrysler on aastatega peaaegu olematuks kuivanud

Uus strateegia lahendab probleemi, mille Stellantis ja enne seda FCA lasid ise tekkida. Chrysleri mudelivalik kahanes aasta-aastalt, kuni sisuliselt jäi alles vaid Pacifica mahtuniversaal ja selle odavam versioon Voyager.

Veel 2000. aastatel müüs Chrysler 300 sedaani, PT Cruiserit, Sebringut, Crossfire'i ja mitut mahtuniversaali. Praeguseks on 300 tootmisest maas ning margi kogu identiteeti kannab üks vananev mudeliperekond.

See on 1925. aastal asutatud ja kunagi Ameerika autotööstuse üheks tugisambaks olnud margi kohta päris piinlik tulemus.

Stellantis ütleb nüüd otsesõnu, et Chryslerit on siiski vaja. Mitte ajaloolise nime säilitamiseks, vaid kontserni Põhja-Ameerika kaubamärkide selgemaks eraldamiseks. Kui Chrysler võtab enda kanda tavapärase pereauto rolli, ei pea näiteks Dodge oma mudelivalikut odavama ja ratsionaalsema kliendi püüdmiseks lahjendama.

Igatahes on see märksa loogilisem kui proovida panna kõik kontserni margid võimalikult laiale ostjaskonnale meeldima.

Euroopa tehnika aitab hinda alla tuua

Kõige huvitavam detail puudutab kahte väiksemat crossover'it. Stellantis ei hakka nende jaoks Ameerikas nullist uusi platvorme arendama, vaid kasutab Euroopas olemasolevat tehnikat.

See annab Chryslerile väga olulise kulueelise. Stellantisel on siin juba Fiati, Citroëni, Peugeot', Opeli ja teiste markide jaoks välja töötatud arhitektuurid, jõuallikad ja komponendid. Nende kohandamine Põhja-Ameerika nõuetele on odavam kui täiesti uue tehnilise baasi loomine margile, mille müügimaht tuleb alles uuesti üles ehitada.

MotorTrendi andmetel saavad kaks väiksemat mudelit nimed Arrow ja Arrow Cross ning nende tehniline lähtekoht pärineb Fiati Grizzly mudeliperest. Stellantise disainijuht Ralph Gilles rõhutas siiski, et Chrysler ei kavatse lihtsalt Fiati embleemi oma autole kleepida.

See eristus on oluline. Platvormi ja jõuallikate jagamine on tänapäeva autotööstuses vältimatu, kuid kui Chrysler tahab USA-s ellu jääda, peab auto vähemalt disaini, veermiku seadistuse, varustuse ja kasutajakogemuse poolest tunduma Chryslerina.

Muidu saab ostja lihtsalt Euroopa Fiati Ameerika aktsendiga.

Pacifica näitab Chrysleri uut nägu

Enne uusi crossovereid jõudis müügile värskendatud 2027. mudeliaasta Pacifica. Chrysler muutis auto esiosa, tõi kasutusele uue tiivulise logo ja korrastas hinnakirja. Baasversioon Pacifica LX maksab USA-s 41 495 dollarit ehk umbes 35 300 eurot enne makse.

Tehniliselt revolutsiooni ei toimunud. Kapoti all jätkab 3,6-liitrine vabalthingav Pentastar V6, mis arendab 214 kW ja 355 Nm. Mootor töötab koos üheksakäigulise automaatkäigukastiga. Esiveo kõrval saab Pacificale jätkuvalt nelikveo.

Olulisem on see, et Pacifica uus kujundus juhatab sisse järgmise põlvkonna Chryslerite disainikeele. Uuendatud tiivalogo, puhtam esiosa ja Halcyoni ideeautolt pärinevad mõjutused peaksid kanduma ka tulevastele crossover'itele.

Pacifica on seejuures Chrysleri jaoks endiselt väärtuslik tugisammas. Stellantise andmetel säilitas Chrysleri mahtuniversaalide perekond 2025. aastal USA segmendi müügiliidri koha.

Odav Chrysler täidab Ameerikas tekkinud suure augu

25 000 kuni 35 000 dollari hinnavahemik pole juhuslik valik. Ameerika uute autode hinnad on viimastel aastatel kerkinud ning kohalikud tootjad on odavamad sõiduautod üksteise järel valikust eemaldanud.

Ford loobus USA-s peale Mustangi sisuliselt tavalistest sõiduautodest. GM lõpetas Chevrolet Malibu tootmise. Stellantise enda Dodge Dart ja Chrysler 200 kadusid juba aastaid tagasi. Tootjad suunasid kapitali suurematele linnamaasturitele ja kastiautodele, sest nende pealt teenis rohkem.

Tulemus on veider. Ameerika kolm suurt autokontserni oskavad müüa 50 000, 70 000 või isegi 100 000 dollarit maksvaid sõidukeid, kuid 25 000 dollari eest jääb kohalik valik õhukeseks.

Selle tühimiku täitmine annab Chryslerile märksa usutavama tuleviku kui järjekordne katse teha margist elektriline premium-bränd.

Elektriline tulevik lükati tahaplaanile

Chrysleri eelmine taassünniplaan nägi välja hoopis teistsugune. Airflow ja hiljem Halcyon pidid näitama teed elektrilisse tulevikku ning margi toonane juht Christine Feuell rääkis elektrifitseerimisest kui Chrysleri uue identiteedi kesksest osast.

Turg ja Stellantise juhtkond vahetasid vahepeal suunda.

Halcyoni disainimõju pole kadunud, kuid uus FastLane 2030 strateegia seab esikohale müügimahu, taskukohasuse ja olemasolevate platvormide kasutamise. Ka Pacifica pistikhübriid kadus 2026. mudeliaastaks valikust.

See ei tähenda, et Chrysler ei võiks tulevikus taas elektriautosid pakkuda. Küll aga tähendab see, et elektriauto pole enam margi olemasolu õigustus. Kõigepealt tuleb Chrysleril uuesti autosid müüma hakata.

Euroopas oleks odav Chrysler üsna üleliigne

Euroopa vaatenurgast on Chrysleri uus strateegia paradoksaalne. Tehniliselt hakkavad vähemalt mõned tulevased Chryslerid olema meile tuttavamad kui ameeriklastele, sest nende aluseks on Stellantise Euroopa platvormid. Turupositsioonilt pole Chrysleril siin aga erilist mõtet.

Stellantisel on Euroopas juba Fiat ja Citroën taskukohasemas otsas, Opel ja Peugeot veidi kõrgemal ning Jeep katab linnamaasturite rahvusvahelise niši. Chrysleri lisamine samasse hinnaklassi tekitaks rohkem sisemist konkurentsi kui uusi kliente.

Põhja-Ameerikas on olukord vastupidine. Seal puudub Stellantisel pärast Fiati marginaliseerumist sisuliselt tavaline odavam pereautomark. Jeepi pole mõtet odavbrändiks muuta, Dodge vajab sportlikku identiteeti ning Ram peab jääma kastiautode ja tarbesõidukite juurde.

Chrysleril on seega esimest korda üle pika aja väga lihtne ülesanne: teha normaalse hinnaga normaalseid autosid.

See kõlab saja-aastase margi päästeplaani kohta peaaegu liiga tagasihoidlikult. Aga pärast aastaid kestnud suuri elektrilisi lubadusi ja peaaegu olematuks kuivanud mudelivalikut võib just igav ratsionaalsus olla see, mida Chrysler kõige rohkem vajab.