Tehisintellekti tormijooks: tehnoloogia, mis murdis kõik reeglid ja kukutas hinnad põrmu

Kui kunagi ajaloos on olnud tehnoloogia, mis murdis kõik seni kehtinud reeglid, siis see on tehisintellekt. Mitte internet, mitte aurumasin ega isegi elektripirn. Tehisintellekt on tulnud nagu torm, tõmmanud juured välja vanadel ärimudelitel ja lennutanud hinnad kosmosest otse keldrikorrusele.

ChatGPT, mis räägib teiega nagu vana sõber pubis, jõudis 800 miljoni kasutajani 17 kuuga. Mitte ükski tehnoloogia ajaloos pole liikunud nii kiiresti.

Hiljuti avaldatud raport räägib numbritest, mis panevad silmad punnitama. Näiteks, tehisaru kasutamise hind on kahe aastaga kukkunud 99 protsenti. Just nii, üheksa kümnendikku odavamaks. Samal ajal kulub ühe uue mudeli väljaõpetamiseks endiselt kuni miljard dollarit. Aga kasutamine? Naeruväärselt odav. Ja see kõik tänu Stanfordi teadlaste graafikutele, kes näitavad, et isegi konkurendid ei maga, vaid ujutavad turu üle soodsate avatud lähtekoodiga alternatiividega. Eriti agaralt on seda teinud hiinlased.

Nvidia uus Blackwelli graafikaprotsessor kulutab üheainsa tokeni töötlemiseks 105 000 korda vähem energiat kui nende Kepleri nimeline kivikuningas 2014. aastast. Google, Amazon ja kõik teised tehnogigandid pole enam niisama surfajad – nad ehitavad omaenda kiipe nagu TPU ja Trainium, mis kõlavad nagu mingid futuristlikud relvad ja võib-olla sisuliselt seda ongi.

Kuid iga medalil on teine külg. Raha, mis sellesse valdkonda valatakse, voolab välja peaaegu sama kiiresti kui sisse. Infrastruktuur, andmekeskused, protsessorid, jahutused – kõik maksab. Raport ütleb otse: need pole kõrvalprojektid, need on eksistentsiaalsed investeeringud.

Ent üks asi on kindel. Meie, tavalised inimesed, saame sellest kõigest kasu. Uued tööriistad, mis varem maksid terve varanduse, on nüüd paari klikiga kättesaadavad. Konkurents on verine, hinnad langevad ja tehnoloogia läheneb valguskiirusel. Küsimus on vaid selles, kes lõpuks jääb püsti, kui tolm hajub. Kui hajub.