Uuringu tulemusena selgub, et pandeemia ajas noored autorooli
Rehvitootja Goodyear tellitud uuring näitas, et koroonapandeemia on märkimisväärselt mõjutanud eestlaste sõitmisharjumusi. Võrreldes pandeemia-eelse ajaga kasutab 20% eestlastest sõiduautot sagedamini, kusjuures eriti märgatav on see trend just noorema põlvkonna seas. Positiivsest küljest saab välja tuua selle, et sagenenud sõitmisharjumuse tõttu tunnevad noored sõidukijuhid end roolis võrreldes varasemasega enesekindlamalt.
Hiljutises uuringus küsiti tuhandelt eestlaselt, kuidas on nende sõiduharjumused pandeemia ajal muutunud. Tulemused näitavad, et 20% vastanutest kasutab autot rohkem, kui enne pandeemiat. Kõige enam on sõiduauto kasutamine sagenenud 18–29 aastaste vanuserühmas, kus koguni 26% küsitletutest kinnitas, et nad veedavad praegusel ajal rohkem aega roolis kui enne pandeemiat. Samas vastukaaluks piiras pandeemiaperiood vanema vanuserühma liikumisharjumusi, sest pea iga kuues vastaja vanuserühmas 50-59 nentis, et autosõitude hulk on varasemaga võrreldes vähenenud.
Harjutamine teeb meistriks ning seda kinnitas ka uuring. Pea iga kolmas noorema vanuserühma autojuht kinnitas, et tänu sagedasemale praktikale on ta täna vilunum ja enesekindlam autojuht kui enne pandeemiat. Vanemas vanuserühmas näiteks sellist trendi ei paista.
Samas kindlasti on olulist rolli mänginud ka mugavate ja taskukohaste autorenditeenuste sisenemine Eesti turule. See võimaldab spontaanselt ja suhteliselt odavalt rentida omale sõiduvahendit ka nendel noortel, kellel küll on juhiload, kuid kes isiklikku sõiduautot ei oma.
Vanema generatsiooni vähenenud autokasutus on aga üsna otseselt seostatav faktiga, et pandeemia ajal oli tegu riskirühmaga, kes kõige rohkem piiras oma liikumist.
Uuring näitas veel, et Eesti meeste ja naiste sõiduharjumusi on pandeemia mõjutanud erinevalt. Kui pea iga viies naine (24%) ütleb, et sõidab tänapäeval rohkem autoga, samas kui meeste puhul on sama näitaja vaid 18%.
Rehvitootja läbiviidud uuringu eesmärgiks oli paremini mõista, kuidas on pandeemia mõjutanud eestlaste sõitmisharjumusi ja sõiduoskusi.
Karm avarii – Opel Astras kaks laipa, veel kaks viidi vigastustega haiglasse
Silma järgi hinnates ületas Opel kõvasti kiirust, mille tõttu kaotas ka juhitavuse. Seejärel põrkas kokku tee ääres seisvast veoautost mööduva haagisega maasturiga. Opeli sõitjad lahkusid kohe teise ilma, maasturis viibijad viidi haiglasse ning nende elu ohus ei ole. Lugu toimus Venemaal....
Tähelepanu! Tulekul veel üks lumetorm
Asi muutub keeruliseks nende juhtide jaoks, kes jõudsid oma sõidukile suverehvid alla keerata. Transpordiamet soovitab hoiduda võimalusel täna õhtul, öösel ja homme varahommikul sellste autodega sõitmast. Keskkonnaagentuuri andmetel on oodata ilmamuutust, mis toob kaasa talvisemad teeolud. Täna pärastlõunal jõuab Ida- ja Kagu-Eestisse lume- ja lörtsisadu, mis liigub edasi loode suunas,...
Peateele keerates veendu kindlasti, et keegi tuleb
Et lugu toimus Leedus, siis ei saa päris kindel olla, et seal niimoodi ei sõidetagi, kuigi mõlkis valge auto tee ääres polnud kindlasti päris see, mis pidi juhtuma. Igatahes pidid korravalvurid sekkuma ja tumeda auto juhi kindlaks tegema, et see oma kahjud korvaks....
Maasturi transportimine teisele kaldale vene moodi
Maasturid teadupärast ju ei uju, kuid venelastel on kasutada palju militaartehnikat, mis ujuvad küll. Ilmselt kuskilt siit tasubki otsida geniaalset lahendust maasturi transpordiks teisele kaldale soomuki laele kinnitatuna. Tuleb ju tunnistada, et algusel polnud häda midagi....
Järvevana teel jälle omamoodi
Silmaga hinnates oli kiirus seal tipptunni eelselt juba kõvasti langenud, mis ilmselt põhjustaski videol nähtava triki - alati leidub keegi, kellel on kõige kiirem ning kes väga ei hooli, et teised peavad ka ootama. Samas ei näidanud auto ka suunatuld, kuhu selle juht soovinuks üldse keerama hakata. Järsku lihtsalt teleporteerus?...