BMW iX5 Hydrogen saab uue vesinikupaagi ja tõstab sõiduulatuse kuni 750 kilomeetrini

BMW valmistab 2028. aastaks ette seeriatootmisse jõudvat iX5 Hydrogenit uue „Flat Storage” paagisüsteemiga, mis mahutab vähemalt seitse kilogrammi vesinikku, täitub vähem kui viie minutiga ja lubab hinnanguliselt kuni 750 kilomeetri sõiduulatust. Veel olulisem on aga see, et uus lahendus mahub X5 põhja alla ilma salongiruumi ohverdamata ning võimaldab toota vesinikversiooni samal liinil koos bensiini-, diisli-, pistikhübriid- ja täiselektriliste versioonidega.

BMW ei räägi seekord lihtsalt veel ühest vesinikupaagist. Tehas vahetab senise kahe suure surveanuma lahenduse välja uue arhitektuuri vastu, kus süsteemi moodustavad seitse süsinikkiuga tugevdatud komposiitmaterjalist kõrgsurvepaaki, mis ühendatakse paralleelselt ja paigutatakse tugeva metallraami sisse. Selle asemel, et käsitleda paake eraldi survemahutitena, ühendab BMW mitu kambrit üheks suletud üksuseks, mida juhib keskne peaventiil. Just see lahendus lubab margi sõnul kasvatada nii energiatihedust kui ka paigutuse paindlikkust, mistõttu on BMW esitanud selle peale ka mitu patenditaotlust.

Selle uudise tegelik raskuskese peitub pakendamises. BMW rõhutab, et uus vesinikupaakide geomeetria sobitub Gen6 kõrgepingeakuga nii, et salongis ruumi kaotsi ei lähe. See tähendab, et vesinik-X5 ei sunni klienti tegema tavapärast kompromissi, kus alternatiivne jõuallikas sööb ära pagasiruumi, tagaistme või põranda kõrguse. Samal ajal annab sõiduki struktuur 700-baaristele paakidele täiendava mehaanilise kaitse, mis tugevdab ka ohutusargumenti. BMW püüab selgelt tõestada, et vesinikauto võib käituda kliendi jaoks nagu tavaline X5, mitte nagu tehnoloogiline erand.

Võrreldes senise iX5 Hydrogeni pilootseeriaga on muutus märkimisväärne. Varasem katseauto kasutas kahte 700-baarist CFRP-paaki, mis mahutasid kokku kuus kilogrammi vesinikku ja andsid WLTP järgi 504 kilomeetrise sõiduulatuse. Uus süsteem tõstab BMW enda hinnangul salvestusmahu vähemalt seitsme kilogrammini ning nihutab tegevusulatuse kuni 750 kilomeetrini. See näitab, et BMW ei otsi vesinikult enam üksnes demonstratsiooniväärtust, vaid lahendab väga praktilist küsimust: kuidas viia kütuseelemendiga suur linnamaastur kasutusmugavuselt võimalikult lähedale diisli või bensiini tasemele.

Kontsern kinnitas märtsis, et uus X5 jõuab avalikkuse ette 2026. aasta suvel ning sellest saab esimene BMW, mida hakatakse pakkuma viie eri jõuallikaga: bensiini, diisli, pistikhübriidi, aku-elektrilise ja alates 2028. aastast ka vesinikkütuseelemendiga versioonina. See teeb X5-st margi tehnoloogilise neutraalsuse kõige olulisema näidismudeli. BMW ei vali siin üht võitjat, vaid ehitab ühe kere ümber korraga mitu turu- ja regulatsioonistsenaariumi.

Ka kütuseelemendi poolel ei tööta BMW üksi. Uus iX5 Hydrogen kasutab kolmanda põlvkonna süsteemi, mida BMW arendab koos Toyotaga. Mõlemad ettevõtted teatasid juba 2024. aastal, et nad viivad koostöö järgmisse faasi, toomaks 2028. aastaks turule laiem valik kütuseelemendiga sõiduautosid. BMW jaoks tähendab see võimalust jagada arenduskulu ja kiirendada tehnoloogia küpsemist, säilitades samal ajal omaenda sõidudünaamika, tarkvara ja toote positsioneerimise.