Veapunktisüsteem säästaks esimese viie aastaga 15 inimelu

Valitsuse liikluskomisjon viidi kurssi veapunktisüsteemi (VPS) väljatöötamise kavatsusega, mis saadetakse kooskõlastamisele juuni jooksul. VPS-i tulemusel peaks esimese viie aastaga olema võimalik liiklusõnnetustest säästa 15 inimelu.

Liikluskäitumise arvestus- ja mõjutussüsteemi ehk teisisõnu veapunktisüsteemiga soovitakse tuvastada ja mõjutada neid sõidukijuhte, kes järjepidevalt eiravad liikluseeskirju ning ohustavad teisi liiklejaid. Sel eesmärgil hakatakse ohtlike liiklussüütegude eest omistama inimesele veapunkte, mis suunab teda rehabiliteerivatesse tegevustesse või viib ka juhilubade kaotamiseni.

Veapunktisüsteemiga hinnatav tagasihoidlik mõju on, et süsteemi esimese viie aastaga väheneb inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv ja vigastatute arv 4,5% ning hukkunute arv 10%. Samuti peaks süsteem ennetama kuni 224 inimkannatanuga liiklusõnnetust, ära hoidma 268 inimesel tervisekahjustuse tekkimist ning säästetakse kuni 15 inimelu.

2014.- 2018. aastal põhjustasid varasemalt liiklusalase süüteo toime pannud mootorsõidukijuhid 20 korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetuse, kui need mootorsõidukijuhid, kes varem liiklusalaseid süütegusid toime ei olnud pannud. Samuti osalesid korduvrikkujad ligi viis korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

Esialgse ajakava järgi peaks veapunktisüsteem valmima hiljemalt 2025. aastaks. Väljatöötamise kavatsuse järgi toob iga ohtlik rikkumine endaga kaasa kindla arvu veapunkte ja korduvalt liiklusnõudeid rikkudes veapunktid liidetakse, mis võib lõpuks viia juhtimisõiguse peatumiseni. Korduvalt liiklusnõudeid eiranud sõidukijuhtidele võimaldatakse teatud arvu veapunktide täitumisel osaleda teadmiste ja oskuste tõstmiseks koolitusel või rehabilitatsiooniprogrammis. Vabatahtliku osalemise tulemusel vähendatakse isiku veapunkte.

Kui juht ei muuda enda käitumist ning veapunktide piirmäär esmakordselt täitub, peatub tema juhtimisõigus. Kui ta soovib seda taastada, tuleb läbida lisakoolitus autokoolis ning sooritada Transpordiametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbida ka psühholoogiline sekkumine. Veapunktisüsteemi põhirõhk on suunatud isiku liikluskäitumise mõjutamisele  ja sekkumismeetmed on kavandatud olema juhist lähtuvalt riski- ja vajaduspõhised.

„Suur osa korduvrikkujatest ei taju oma käitumise ohtlikkust. Mõnikord on puudu liiklusalastest teadmistest, mõnel juhul on vaja õppida loodusseadusi tundma. Psühholoogilise sekkumisega on võimalik vabaneda sõltuvusest joovastavate ainete või nutiseadmete suhtes, aga ka kujundada ümber oma ohtlikke harjumusi. Omaenese tarkusest see alati ei õnnestu,“ sõnas vandeadvokaat Indrek Sirk. „Toetava süsteemiga püütakse inimesi aidata. Rahatrahv ei muuda korduvrikkuja hoiakuid. Seetõttu on eesmärgiks luua karistusmeetmete kõrvale muudes riikides juba läbiproovitud toimiv süsteem, mis tegeleb juhi võimalike väärhoiakute ja sõltuvusprobleemide tuvastamisega ja aitab inimestel muuta oma hoiakuid. Liiklusõnnetus ei ole paratamatus, mõistlikult käitudes ei pea keegi viga saama,“ ütles Sirk.

Veapunktid omistatakse nende liiklusnõuete rikkumise korral, mis on liiklusohtlikud, sh rikkumised, mille puhul esineb ohu tõenäosus. Üksnes formaalsed rikkumised (nt dokumentide mitte esitamine või -kaasaskandmine) või muude õigushüvede kaitse on esimeses etapis välja jäetud. Punktid jagatakse rikkumise raskuse järgi kolme astmesse ning nende kehtivusajad olenevad sellest, kas on vaja hinnata inimese võimalikku sõltuvushäiret või piirata harjumuslikuks muutunud ohtlikku käitumist, kehtides 1-5 aastat.

Algul ei hõlma veapunktisüsteem kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Kui leitakse juriidiline lahendus rikkumiste isikustamiseks, soovitakse lisada ka automaatse seadmega fikseeritud rikkumised veapunktisüsteemi. Võrdlusanalüüs varasemate perioodidega on toonud välja, et veapunktide registrisse satub vaid 25% juhiloa omanikest. Vaid 7% paneb rikkumisi korduvalt toime ehk jõuab rehabilitatsioonimeetmeteni, oluliseks ohuks ning tõsiste meetmete kohaldamise sihtgrupiks on 1,3% kõigist juhiloa omanikest. „Kui nende inimeste osakaalu õnnestub vähendada, siis on sellel suur mõju üldisele liiklusohutusele. Rõhuv enamus Eesti liiklejaid on mõistlikkuse piirides õiguskuulekad ning ei vaja riigi sekkumist,“ lisas Sirk.

Esmasel hinnangul on VPS-i loomiseks vajalikud IT kulu ca 2,2 miljonit eurot ning iga-aastane püsikulu 250 000 eurot. Koolituste kulu jääb rikkujate endi kanda.

Euroopa Liidus on veapunktisüsteem kasutusel 20 riigis.