Uuring paljastab ebamugava tõe, mehed maksavad kiiruskaamerate trahve üle kahe korra rohkem kui naised

Hiljuti läbiviidud uuring raputab taas arusaama sellest, kes tegelikult rahakotti enim kergendab, kui kiiruskaamera punane tuluke süttib. Küsitluse numbrid näitavad üheselt, et just mehed maksavad Suurbritannias tunduvalt kallimaid kiiruseületamise trahve. Ja mitte lihtsalt kallimaid, vaid pea kaks ja pool korda suuremaid.

Uuringu korraldas liiklusohutusseadmeid tootev ettevõte OOONO, mille andmetel maksid meessoost juhid viimase kaheteistkümne kuu jooksul keskmiselt 804 naela, mis teeb ligikaudu 940 eurot. Naised piirdusid sama perioodi jooksul 324 naelaga, mis tähendab umbes 379 euro suurust väljaminekut. Niisiis kujuneb rahaline vahe lausa jahmatavaks. Veelgi markantsem fakt, 21 protsenti meestest tunnistas, et nende trahvisumma ületas tuhande naela piiri ehk umbes 1170 eurot. Naistest koges sama oma rahakotis kõigest 3 protsenti.

OOONO järeldas uuringu põhjal, et põhjus peitub pigem käitumises kui süsteemis. Ettevõtte andmed näitavad mustrit, mis kordub uskumatult järjekindlalt. Mehed kontrollivad sõidu ajal oma telefoni sagedamini, 43 protsenti meestest võrreldes 26 protsendiga naistest. 36 protsenti meestest laseb end segada auto meelelahutussüsteemist, naistest teeb seda 15 protsenti.

Trahvid mõjutavad meeste rahakotti tugevamalt, 35 protsenti tunnistab, et kiiruskaamera karistus lõi kuu eelarvesse mõra, naiste puhul ütles sama 24 protsenti.

Veelgi drastilisemad numbrid saabuvad siis, kui vaadata tagajärgi. 18 protsenti meestest hilines pärast trahvi maksmist laenumaksega, naistest vaid 8 protsenti. Meestest 10 protsenti pidi lausa raha laenama, naistest tegid seda 3 protsenti.

Mehed tunnetavad segajatena tagaistme reisijaid ja navisignaale sagedamini kui naised.

Naistel avaldavad suuremat mõju vastutulevate autode tuled, samuti tunnevad nad ebamugavust öisel, vihmasel ja lumisel sõidul.

Statistika taga peitub sageli liigne enesekindlus. Meeste sõidustiil kaldub kiirema tempo poole ning riskitaju raugeb just siis, kui tõeline tähelepanu on kõige kriitilisem.

Uuringu laiem osa näitas, et 81 protsenti Ühendkuningriigi juhtidest soovib vidinat, mis hoiataks kiiruskaamerate ja ohtude eest ilma ekraani nõudmata. Paljud juhid leiavad, et ekraanid lisavad autosse rohkem segajaid kui abi.

OOONO järeldused haakuvad laiemalt Euroopa liiklusohutuse trendidega, kus järjest enam rõhutatakse lihtsaid, ekraanivabu lahendusi. Samal ajal juhivad tulemused tähelepanu vanale tõele, et riskikäitumine tuleneb tihti kultuurist, mitte tehnoloogiast. Ja kogu loo juures jääb õhku küsimus, kas mõni sõiduaparaat suudab kunagi taltsutada liialt enesekindlat paremat jalga.