Ferrari tõmbab isejuhtimisele piiri ja kaitseb rooli taga sündivat emotsiooni

Ferrari juht Benedetto Vigna kinnitas taas, et Maranello ei ehita täisautonoomseid autosid ega liigu 3. taseme isejuhtimise suunas. Ferrari kasutab edasi juhiabisüsteeme, kuid hoiab rooli, piduri ja gaasi inimese käes, säilitamaks brändi põhiväärtuse: sõidunaudingu.

Ferrari ütleb autonoomiale teadlikult ei

Benedetto Vigna sõnul ei hakka Ferrari tegema täisautonoomseid autosid, sest klient ostab Ferrari sõitmiseks, mitte selleks, lasta kiipidel lõbutseda. EV Centrali intervjuus ütles Vigna, et Ferrari tahab jätta lõbu inimesele, mitte arvutile.

See pole juhuslik lause, vaid osa Ferrari ametlikust tehnoloogiastrateegiast. Juba 2022. aasta Capital Markets Day dokumendis kirjutas Ferrari, et piirab oma autode autonoomia L2 ja L2+ tasemele, säilitamaks juhile mõeldud emotsioonid. Teisisõnu, adaptiivne püsikiirushoidik, reahoidja ja teised abisüsteemid sobivad Maranellosse, kuid auto ei tohi võtta juhilt peamist rolli.

3. tase sobib luksussedaanile, mitte tingimata Ferrarile

Euroopa turul liigub osa konkurente vastupidises suunas. Mercedes-Benz Drive Pilot sai Saksamaal heakskiidu 3. taseme tingimuslikuks automatiseeritud sõiduks kuni 95 km/h kiirusel, BMW pakkus 7. seerias Personal Pilot L3 süsteemi kuni 60 km/h. Nendes autodes kannab tehnoloogia mugavuse ideed: juht saab teatud tingimustes ummikus või kiirteel tähelepanu mujale suunata.

Ferrari jaoks töötaks sama lahendus brändiloogikale vastu. 296 GTB, 12Cilindri või SF90 ei müü aega tagasi kontoritööks, vaid pinget, heli, piduripunkti ja gaasipedaali täpsust. Kui S-klass laseb juhil puhata, peab Ferrari teda ärkvel hoidma. See erinevus selgitab, miks Maranello ei pea 3. taseme puudumist tehnoloogiliseks mahajäämuseks, vaid positsioneerimisotsuseks.

Elektrifitseerimine ei tähenda sõidust loobumist

Vigna sõnum muutub eriti tähtsaks nüüd, mil Ferrari laiendab jõuallikate valikut. Reutersi andmetel kaitses Vigna hiljuti uut elektrilist Luce mudelit, mille hind algab 550 000 euro kandist, rõhutades, et see lisandub valikusse ega asenda bensiini- ja hübriidmudeleid. Ferrari näitas autot 1600 kliendile ning Vigna sõnul tekkis huvi nii seniste kui ka uute ostjate seas.

Ferrari 2030. aasta strateegia kinnitab sama joont numbrites: mudelivalikus peaks 2030. aastal olema umbes 40 protsenti sisepõlemismootoriga autosid, 40 protsenti hübriide ja 20 protsenti elektriautosid. See tähendab, et Ferrari ei vali ühte tehnoloogiat teise asemele, vaid hoiab kolm jõuallikaperet korraga elus.

Strateegilised osad jäävad Maranellosse

Ferrari autonoomiavastasus ei tähenda tehnoloogiapelgust. Vigna ise tuleb pooljuhtide maailmast ning Reutersi intervjuus rõhutas ta, et Ferrari hoiab strateegilised komponendid enda kontrolli all. Ettevõte kasutab küll tarnijaid mitteoluliste komponentide jaoks, kuid ei osta platvorme ega kriitilisi süsteeme väljast.

See on oluline vahe. Ferrari ei ütle, et tarkvara, andurid või elektrimootorid pole tähtsad. Ta ütleb, et need peavad teenima juhitavust, reaktsiooni ja tunnetust. Autonoomne süsteem optimeerib riski ja sujuvust, Ferrari optimeerib pulssi.

Miks see otsus globaalselt loeb

Autotööstus jaguneb praegu kaheks. Üks leer ehitab autot teenuseks, kus sõitja muutub reisijaks. Teine leer kaitseb autot mehaanilise ja emotsionaalse kogemusena. Ferrari kuulub teadlikult teise leeri, isegi siis, kui ta kasutab elektrimootoreid, akusid ja järjest keerukamat tarkvara.

See võib osutuda äriliselt targaks. Täisautonoomia vajab tohutuid arenduskulusid, regulatiivset riski ja suurt kasutusmahtu. Ferrari müüb piiratud hulgal kalleid autosid klientidele, kelle jaoks roolis olemine on privileeg, mitte tüütu kohustus. Maranello jaoks oleks 4. või 5. taseme isejuhtimine seega kallis viis eemaldamaks autost just see põhjus, mille pärast klient selle ostab.

Tehniline lühikokkuvõte
Ferrari hoiab isejuhtimise L2 ja L2+ tasemel, vältimaks juhikogemuse kadumist.
Benedetto Vigna kinnitas, et Ferrari ei hakka tegema täisautonoomseid autosid.
Ferrari jätkab juhiabisüsteemidega, kuid ei liigu 3. taseme ega sellest kõrgema autonoomia suunas.
aastaks näeb Ferrari mudelivalikus umbes 40 protsenti sisepõlemismootoriga autosid, 40 protsenti hübriide ja 20 protsenti elektriautosid.
Euroopa konkurendid, näiteks Mercedes-Benz ja BMW, on juba toonud luksusmudelitesse 3. taseme süsteeme, kuid Ferrari käsitleb seda teist tüüpi kliendilubadusena.