Volkswageni kaubikupere laguneb koost: Transporteri pärand mattub nimekaose, ülepakkumise ja valusate vigade alla

Volkswageni kunagine kaubikukuningas on jõudnud punktini, kus legendaarne Transporter on kaotanud nii identiteedi kui konkurentsieelise. Aastatepikkune venitamine, platvormide lappimine ja strateegiline peataolek on viinud VW kommertsautode divisjoni olukorda, kus müük tuleb sisuliselt välja pressida allahindluste ja segadust tekitavate mudelinimedega.

Volkswageni Transporter oli aastakümneid Saksa kaubikukultuuri alustala: tööloom, pereauto ja matkaikoon, kõik ühes. Suur pööre tuli 1990. aastal T4-ga, mil mootor kolis ette ning tagumine sõltumatu vedrustus muutis kaubiku sõiduomadused sõiduautolikumaks. T4 ja hilisem T5 lõid müügiedu, mis hoidis platvormi konkurentsivõimelisena pea kaks kümnendit.

Ent 2010. aastate keskpaigas jäi VW olulisele rongile hiljaks: uue põlvkonna asemel tehti T5-le kõva meigikiht, nimetati see T6-ks ja jätkati sama tehnika kõrge marginaaliga müümist. Elektri- ja hübriidajamite arendamine lükati edasi, kuigi turg ja regulatsioonid nõudsid vastupidist. Elektrilist Transporterit üritati improviseerida ABT abil, kuid 32,5 kWh akuga ja üle 17-sekundilise kiirendusega üle 20 000 euro võrra kallim konversioon ei osutunud kellelegi tõsiseltvõetavaks valikuks.

Kõige valusam hoop saabus aga siis, kui Volkswagen jättis aastaid Deutsche Posti elektrilise kaubiku soovid tähelepanuta. Postil ei jäänud muud üle, kui panna kokku omaenda elektrikaubik. VW kaotas nii pikaajalise partneri kui maine, mis Transporteril oli olnud.

Kui lõpuks hakati T5/T6 tõelist järeltulijat kavandama, sündis segadus. MQB-platvormile ehitatud T7 nihutas juhi 20 sentimeetrit tahapoole, vähendas kaubaruumiga versioonide praktilisust ja muutis auto sisuliselt uueks Sharaniks, mitte Transporteri mantlipärijaks. Hinnad tõusid, ruumi jäi vähem ja klientide pettumus oli etteaimatav. Nii jätkati vana T6 tootmist 2024. aastani. Ehk 21 aastat põhimõtteliselt sama mudelit.

Elektriline ID. Buzz pidi olema uus algus, kuid kõrge istepositsioon, kaotus kaubaruumis ja kõrgesse hinnaklassi küündiv algkonfiguratsioon tegid ka sellest nišitoote. Hilisem väiksema akuga odavam versioon oli pigem kriisihaldus kui strateegiline edu.

Suurim identiteedikrahh saabus aga koostöös Fordiga. Volkswageni keskmise suurusega kaubik on nüüd sisuliselt Ford Transit, mida müüakse T7 nime all. Samaaegselt eksisteerib T7 Multivan ning varasem MQB-põlvkonna T7, kõik sama nimetusega, kuid seest erinevad. Tootmine koliti Türki, disain vihjab selgelt Fordile ja hinnavõit puudub: sama auto saab Fordina lihtsalt odavamalt.

Tulemuseks on kolm mudelit, millest ükski ei rahulda Transporteri fänne ega ettevõtte kliente. VW on seotud Fordiga toodangu mahtudega, müük ei liigu ja laovarud paisuvad. Lahendus? Meeleheitlik allahindluskampaania: kuni 40% soodsamad kaubikud nii firmadele kui eraklientidele, et lihtsalt midagi liigutada.

Volkswageni kunagine eeskujulik kommertsautode divisjon on muutunud õpikunäiteks, kuidas bränd võib oma identiteedi kaotada läbi lühinägelike otsuste. Konkurents ei maga, Hiina tootjad tulevad turule odavamate ja ruumikamate mudelitega. Ning kui VW kiiresti oma suunda ei korrigeeri, võib Transporteri nimi jääda tulevikus pigem nostalgiliseks märksõnaks kui elujõuliseks tooteperekonnaks.