Euroopa elektriautoturg 2025: kasv jätkub, kuid lõhe riikide vahel püsib

Hoolimata segasest poliitilisest foonist ja vaidlustest ELi 2035. aasta heitmenõuete üle, kasvas elektriautode müük Euroopas 2025. aastal jõuliselt. Andmed näitavad siiski, et üleminek elektrilisele liikuvusele toimub ebaühtlaselt: Põhjamaad on eest ära, suurriigid liiguvad mõõdukalt ja osa Ida-Euroopast venib selgelt maha.

Põhinäitajad 2025. aastast:
Elektriautode (BEV + PHEV) müük Euroopas kasvas 30,9% võrreldes 2024. aastaga.
Suurima turuosaga riigid olid Norra (97,41%), Taani (71,08%), Rootsi (63,19%) ja Island (61,32%) – seal on sisepõlemismootor praktiliselt taandunud.
Madalaim EV-osakaal oli Horvaatias (5,43%), Rumeenias (5,64%) ja Bulgaarias (6,04%), mis rõhutab Ida- ja Lõuna-Euroopa mahajäämust.
Mahult müüdi enim elektriautosid Saksamaal (856 540) ja Ühendkuningriigis (698 491), kuid nende EV-osakaal jäi vastavalt 29,97% ja 34,57% juurde.
Prantsusmaal registreeriti 435 549 EV-d; seal pidurdas kasvu pistikhübriidide 25,8% langus.
Kiireim suhteline kasv toimus Poolas (+141%), Leedus (+119%) ja Lätis (+115%), ent EV-de osakaal jäi neis riikides alla 20%.
Jõuallikate lõikes juhtisid turgu hübriidid (34,4%), järgnesid elektriautod (29,1%), samal ajal kui bensiini- ja diiselautode müük langes järsult.

Enimmüüdud elektriautod Euroopas 2025:
Tesla Model Y – 128 246
Škoda Elroq – 82 187
Renault 5 – 78 756
Tesla Model 3 – 73 805
BYD Seal U – 73 229 (sh suur PHEV-osakaal)

Elektriautode müügi kasv Euroopas on fakt, mitte prognoos. Kuid 2025. aasta andmed kinnitavad, et ühtset tempot ei ole: samal ajal kui Põhjamaad elavad juba elektrilises reaalsuses, liigub suur osa Euroopast edasi hübriidide toel ja osa regioone alles stardib. Euroopa elektrifitseerimine toimub, lihtsalt ebaühtlaselt ja kompromisside hinnaga.