Elektriautode mulli lõhkemine tõi autotööstusele kümneid miljardeid kahjumit

Maailma suurimad autotootjad, kes panustasid kõik kaardid kiirele üleminekule elektriautodele, on sunnitud oma strateegiaid jõuliselt korrigeerima. USA tootjate ligi 50 miljardi dollarine löök on vaid jäämäe tipp, ka Euroopa autotööstuse lipulaevad nagu Volkswagen ja Mercedes-Benz rabelevad jaheneva nõudluse ja Hiina konkurentsi küüsis.

Viimased aastad on autotööstuses möödunud elektrifitseerimise tähe all. Valitsuste toetused, karmistuvad keskkonnanõuded ja Tesla fenomen tekitasid tunde, et sisepõlemismootorite aeg saab läbi kiiremini, kui keegi oodata oskas. Kuid 2024. ja 2025. aasta on toonud valusa kainenemise. Tarbijate huvi jahenes, laadimistaristu areng sörgib sabas ning algne entusiasm on asendunud pragmaatilise murega sõiduulatuse ja jääkväärtuse pärast.

USA: miljardid, mis haihtusid tühjusesse
Värske statistika kohaselt on USA autotootjad, eesotsas Fordi ja General Motorsiga, pidanud korrigeerima oma investeeringuid ja varade väärtust kokku ligi 50–55 miljardi dollari ulatuses. See ei ole lihtsalt raamatupidamislik kulu, vaid otsene tagajärg prognoosimisvigadele.

Ford teatas, et nende elektriautode üksus (Model e) toodab igalt müüdud autolt kümneid tuhandeid dollareid kahjumit. Ettevõte tühistas plaanid suurte elektriliste maasturite osas ja suunanud fookuse hübriidtehnoloogiale.

Stellantis (mille alla kuuluvad Jeep, Ram ja Chrysler) võttis vastu suurima löögi, olles sunnitud maha kandma üle 26 miljardi dollari väärtuses elektriautodega seotud projekte ja varasid.

Löök on olnud nii tugev, et paljud arendusjärgus tehased pandi pausile ning uute mudelite turuletoomist lükati aastate võrra edasi.

Euroopa: Volkswageni ja Mercedes-Benzi valus äratus
Euroopa autotootjad ei ole sugugi paremas seisus. Kui USA-s on probleemiks peamiselt nõudluse puudumine, siis Euroopas lisandub sellele eksistentsiaalne oht Hiina odavate elektriautode näol.

Volkswageni kriis: Euroopa suurim autotootja kaalus esimest korda oma ajaloos tehaste sulgemist Saksamaal. Nõudlus ID-seeria elektriautode järele oli oodatust oluliselt madalam, samas kui püsikulud püsisid kõrged. VW, Mercedes-Benz ja BMW teatasid 2025. aasta alguses, et nende kasumid on kahanenud ligi 46%, kuna üleminek on osutunud kallimaks ja vaevalisemaks.

Strateegiline tagasikäik: Mercedes-Benz, kes lubas varem minna aastaks 2030 üle vaid elektriautodele seal, kus turg võimaldab, teatas nüüdseks, et jätkab sisepõlemismootorite ja hübriidide arendamist veel kaugele järgmisse kümnendisse. Sarnase sammu on astunud ka Volvo, kes loobus ambitsioonist müüa 2030. aastal ainult täiselektrilisi autosid.

Toetuste lõppemise efekt: Saksamaa otsus lõpetada elektriautode ostutoetused 2023. aasta lõpus tõi kaasa müüginumbrite vabalanguse (kuni 37%). See tõestas, et turg püsis suuresti üleval tänu kunstlikele dopinguprogrammidele, mitte tarbija loomulikule eelistusele.

Miks “mull” lõhkes?
Eksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks elektriautode revolutsioon on takerdunud:

Hind ja taskukohasus: Elektriautod on keskmise tarbija jaoks endiselt liiga kallid. Samal ajal kui varased fännid on oma autod kätte saanud, ei ole massiturg valmis maksma 10 000 – 15 000 eurot preemiat rohelise sõiduki eest.

Jääkväärtuse krahh: Kasutatud elektriautode hinnad kukuvad kiiremini kui bensiinimootoriga autodel. See peletab eemale liisingufirmasid ja ärikliente, kes ei soovi kanda riski vara väärtuse kiirest kaotusest.

Taristu ja ebamugavus: Kuigi laadimisjaamade arv kasvab, on kiirlaadimise kogemus endiselt ebaühtlane. Pikkadel sõitudel tekkiv laadimisärevus on reaalne takistus kortermajades elavatele inimestele.

Tulevik: Kas elekter on surnud?
Kindlasti mitte. Kuid kõik või mitte midagi mentaliteet on asendumas realismiga. Järgmise viie aasta võitjateks prognoositakse tootjaid, kes suudavad pakkuda paindlikke lahendusi, eelkõige pistikhübriide (PHEV). Need pakuvad elektrilist sõidukogemust linnas, kuid eemaldavad hirmu teele jäämise ees pikkadel reisidel.

Samal ajal peavad Euroopa ja USA tootjad leidma viisi, kuidas konkureerida Hiina hiiu BYD-ga, kes suudab toota elektriautosid poole odavamalt. Kui Lääne autotööstus ei suuda tootmiskulusid drastiliselt vähendada, võib praegune kümnete miljardite suurune löök osutuda vaid alguseks suuremale struktuursele allakäigule.