Proovisõit - Hyundai Bayon

Tänapäeval võib julgelt väita, et üks uus linnamaastur mahub tootja mudeliritta alati ära. Ka selline pisike, mille seos maasturitega jääbki vaid nime tasandile. Hyundai Bayon ongi üks säärastest tegelastest, mis aga valmistub tõsiseks katsumuseks konkurentsitihedast segmendist oma osa haukama.

Bayon baseerub Hyundai i20-l ja põhimõtteliselt asendab 2019. aastal toomisest maha võetud mudelit ix20. Viimane oligi selline ei liha ega kala, klassifitseeriti ka MPV-ks (multi-purpose vehicle), Bayon kuulub aga juba SUV-ide (sport utility vehicle) alla. Tegelikult suurt vahet pole, sest mõlemad terminid on turundajate poolt välja mõeldud, seega side reaalsusega suht ähmane ning kui juba tähte närima hakata, siis Bayon vastaks umbes poolele SUV-i tähendusele: sporti temas pole, utilitit umbes poole jagu, kuid see-eest sada protsenti vehiclet. Kuid nimi ei riku meest ning peamisteks müügiargumentideks saavad ikkagi välimus ja varustus.

Analoogselt Hyundai viimastele mudelitele sai ka Bayoni väliskujustus kandiline. Eriti silmapaistvad on kitsad tuled ning noolekuju motiiv nii esi-, kui tagaosal ning külgedel. Kui ix20 jäi konkurentide kõrval pigem märkamatuks halliks hiirekeseks, siis Bayon äratab kindlasti rohkem tähelepanu.

Enamik sõitjateruumist võeti ilma suurte muudatusteta üle i20-lt, mis ühtlasi tähendab, et hinnatundlikumale kliendile võimaldatakse ka vähemat varustust, kuid arvestatavamalt odavama hinna eest. Kui armatuurlaua kujuste poolelt võiks ju ehk odavast plastist pindu vähem olla, siis tehniliselt küljelt on Bayon igati korralikult varustatud.

Varustusastmeid on kolm: Fresh, Comfort ja Style. Esimeses neist pakutakse juba päris palju, nagu näiteks roolisoojendust, sõidurajal püsimise assistenti, juhi tähelepanu kontrolli, LED päevasõidutulesid, kaugtulede automaatlülitust, kokkupõrkehoiatust koos jalgratturi ja jalakäija tuvastusega ning palju muud. Kuid tagumisi küljeaknaid tuleb käsitsi vändata ning tagumisele stangele ei paigaldata ka parkimisandureid.

Comfort lisab muu hulgas digitaalse näidikuploki, tagurduskaamera koos tagumiste anduritega, 8-tollise multimeediakraani, juhtmevaba Android Auto ja Apple CarPlay, hoiulaeka esiistmete vahele, 16-tollised valuveljed ja veel pudi-padi.

Kolmandat, tipmist, varustusastet, Style, pakutakse vaid kõige võimsama mootoriga Bayonile. Tegu on 48 voldise poolhübriidiga, mille varustusest leiab võtmevaba käivituse, LED tuled, täisautomaatse kliimaseadme ning veel üht-teist vähem tähtsamat.

Siinkohal olekski ilmselt paslik mootorivalik üle vaadata. Tänapäeval on diislid juba saatanast, sestap põletavad kõik Bayoni jõuallikad bensiini. Kõige mannetum neist, 1,2-liitrine vabalt hingav, arendab 84 hobujõudu ning seda saab tellida ainult koos 5-käigulise manuaalkastiga. Teine, üheliitrise töömahuga turbomootor, arendab olenevalt tüübist kas 100 või 120 hobujõudu. Võimsam neist ongi juba mainitud poolhübriid, mille starter-generaator toetab kiirendamist 4 – 10 kW-ga. Seda käivitatakse 0,46 kWh liitiumioonakult ning kogu süsteem lisab auto kaalule sadakond kilogrammi. Akut laetakse igal võimalikul juhul ning mõistlikult liikudes võiks see enamuse ajast olla valmis energiat välja andma. Poolhübriid komplekteeritakse vaid 7-astmelise topeltsiduritega automaadiga, 100-hobujõulisele tavaversioonile saab soovi korral tellida ka kuuekäigulise manuaalkasti. Kombineeritud tsükli kütusekulu jääb WLTP metoodika järgi mõõtes poolhübriidi 5,2 liitrist kuni 84-hobujõulise agregaadi 5,6 liitri vahele saja kilomeetri kohta. Seega erinevate mootorite janudel suurt vahet pole, kuid 0 – 100 km/h kiirendusaegades küll: vastavalt 10,1 kuni 13,1 sekundit.

Edasi mõned tähelepanekud, mida tasuks Bayoni juures silmas pidada. Keskmiselt mugavate istmetega ilmselt väga pikka maad maha ei sõida. Teisalt pole auto ka selleks mõeldud. Kuid istmete asendit saab mitmetes suundades reguleerida. Isteasend pole kõrge, kuid seda ei paku ka mitmed konkurendid. Multimeediasüsteemi ekraan paigaldati piisavalt kõrgele, et selle näppimisel sõidu ajal tee ikka silmanurka jääks. Arvestades enamike funktsioonide viimist puutetundliku ala taha, on see ohutu liiklemise seisukohalt üsnagi tähtis faktor. Vaid lisavarustusena saadaoleva 10,25-tollise multimeedia ekraani graafika on selge ja toimib ilma tuntava viiteta. Hyundai pakub ka võimalust oma telefoni kaudu autoga suhelda. Selleks tuleb soetada Bluelinki tugi.

Keskmiselt pikkade sõitjate puhul ei tohiks Bayonis ei jala- age pearuumi üle kaeblemist esineda. Kui esimesed istmed päris taha välja lükata, siis ikkagi on hea tahtmise juures tagumises reas veel võimalik istuda. Pagasi jaoks on ruumi 411 liitrit, poolhübriidil 90 liitrit vähem. Tagumiste istmete seljatugesid alla käänates saab seda suurendada vastavalt 1250 või 1160 liitrini.

Bayoni vedrustus tasandab ebatasaseid teid hästi, vaid kõige ebameeldivamad löökaugud annavad endast kolksatusega märku. Rehvide haardumine piisav ja roolimine täpne.

Pakutav turvasüsteemide loetelu avaldab segmenti arvestades muljet. Hyundai ise väidab, et see on klassi parim kui auto on varustatud Hyundai turvapaketiga SmartSense, mis sisaldab navigatsioonipõhist nutikat püsikiiruse hoidjat (NSCC), intelligentset kiiruspiirangu assistenti (ISLA) ja sõiduraja jälgimise assistenti (LFA).

Veel mõned tähtsamad parameetrid tehniliste andmete tabelist: pikkus 4180, laius 1775, kõrgus 1500 ning teljevahe 2580 millimeetrit. Kliirens 16,5 sentimeetrit. Pöördediameeter 10,4 meetrit, bensiinipaagi maht 40 liitrit.

Hyundai Bayoni hinnad algavad ümmarguselt 16000 eurost ja lõpevad 23590 juures. Viimasel juhul on lisadena võimalik veel juurde osta 10,25-tollise ekraaniga multimeediasüsteem ning täiendav turvalahenduste pakett.

Hinnad üldiselt on klassi keskmisest kõrgemad, kuid Hyundail on välja käia korralik kvaliteet ja viieaastane garantii.