Škoda võib Superbi pensionile saata ja katta tulevikus kaks klassi ühe mudeliga

Škoda tegevjuht Klaus Zellmer rääkis väljaandele Autocar, et ettevõte hindab tulevase mudelivaliku struktuuri Volkswagen Groupi suurema kulude kärpimise programmi taustal. Kontsern tahab 2035. aastaks vähendada oma kaubamärkide mudelite arvu ligikaudu poole võrra, kasvatamaks alles jäävate mudelite tootmismahtu ja vähendamaks keerukust.

Superb satub sellises olukorras üsna loogiliselt luubi alla. Sedaanide, laugpärade ja universaalide turg ei kasva ning Škoda müüb juba praegu kahte mudelit, Octaviat ja Superbi, mille rollid osaliselt kattuvad.

Vision O võib võtta korraga Octavia ja Superbi koha

Škoda näitas 2025. aastal Vision O ideeautot esialgu järgmise põlvkonna elektrilise Octavia eelvaatena. Nüüd on selle roll muutunud huvitavamaks.

Autocari andmetel kaalub Škoda, kas Vision O seeriaversioon võiks tulevikus teenindada korraga nii Octavia kui Superbi ostjaid. Ideeauto paikneb juba mõõtmetelt kahe praeguse mudeli vahel ning Volkswagen Groupi uus SSP arhitektuur annab Škodale piisavalt mänguruumi auto kasvatamiseks Superbi mõõtmete suunas.

Zellmer ei kinnitanud Superbi lõpetamise kuupäeva ega öelnud, et otsus oleks langetatud. Tema sõnum oli sisuliselt pragmaatilisem: Škoda peab otsustama, kas tulevikus tasub kahe eraldi mudeliga teenindada kahte järjest väiksemaks muutuvat turusegmenti või saab sama töö teha üks läbimõeldud mudel.

See pole pelgalt mudelinimede korrastamine. Octavia on Škoda Euroopa müügi üks alustalasid, Superb aga margi sisepõlemismootoriga mudelivaliku lipulaev. Mõlema ühendamine tähendaks senise klassikalise mudelihierarhia üsna põhjalikku ümbertegemist.

Superb on liiga edukas, et tema kadumist pisiasjaks pidada

Superbi moodne ajalugu algas 2001. aastal ning nelja põlvkonna jooksul on Škoda tootnud üle 1,6 miljoni auto. Praegune neljas põlvkond jõudis tootmisse 2023. aasta lõpus ja valmib koos Volkswagen Passatiga Bratislavas.

Just Superbi tugevus muudab võimaliku loobumise tähelepanuväärseks. Tegemist pole aastaid kiratsenud nišimudeliga, mida keegi enam ei mäleta. Superb on Euroopas üks väheseid alles jäänud suuri tavahinnaga pere- ja ametiautosid ning universaalina pakub see ruumikust, mille saavutamiseks tuleb konkurentidel sageli linnamaasturi poole vaadata.

Škoda enda andmetel on Superb Combit alates 2008. aastast müüdud umbes 650 000 eksemplari. Koos Octavia Combiga on kaks mudelit aidanud Škodal hoida Euroopa universaalide segmendis juhtpositsiooni alates 2016. aastast.

Seetõttu pole Superbi võimalik kadumine tõend, et mudel oleks halb. Pigem näitab see, kui jõuliselt muudavad elektrifitseerimine, linnamaasturite populaarsus ja arenduskulud Euroopa autotööstuse majandusloogikat.

Elektriauto üleminek ei lähe siiski Škoda vana plaani järgi

Olukorra muudab keerulisemaks elektriautode nõudluse oodatust aeglasem kasv. Zellmer ütles Autocarile, et lõppeesmärk on küll elektriline mudelivalik, kuid ülemineku tegelik tempo pole veel selge. Seetõttu võib Škoda praeguste sisepõlemismootoriga autode eluiga hoopis pikendada.

See puudutab otseselt Octaviat ja ka väiksemaid mudeleid. Praegused Fabia, Scala ja Kamiq võivad tootmisse jääda 2030. aastatesse. Zellmeri sõnul vajab Škoda lõpuks elektrilist Fabia järglast, sest margil peab säilima suhteliselt taskukohane sisenemismudel, kuid projekt on alles planeerimisjärgus.

Nii tekib Škodal üsna ebamugav võrrand. Liiga varane loobumine sisepõlemismootoriga mudelitest võib jätta raha lauale, liiga paljude paralleelsete mudelite arendamine sööb aga elektriajastul kasumlikkust.

Volkswagen Groupi vastus on mudelite arvu kärpimine ja suurem komponentide jagamine.

Vision O ei pruugi jääda ainult elektriautoks

Vision O seeriaversioon peaks kasutama Volkswagen Groupi SSP platvormi ning jõudma turule järgmise kümnendi alguses. Algselt nägi Škoda seda eelkõige elektriautona, kuid tootja uurib nüüd ka muid võimalusi.

Üks neist on sõiduulatuse pikendajaga elektriajam. Sellises lahenduses veavad autot elektrimootorid, sisepõlemismootor töötab peamiselt elektrienergia tootmiseks. SSP arhitektuur võimaldab Volkswagen Groupil selliseid jõuallikaid kasutada ning Škoda pole seda võimalust Vision O seeriaversiooni puhul välistanud.

Euroopa turul oleks sellel oma loogika. Suur universaal teenib sageli just pikamaasõitjat, kelle jaoks laadimiskiirus, kiirteekulu ja laadimisvõrgu tihedus mõjutavad kasutuskogemust rohkem kui linnasõitjal. Škoda saab seega hoida elektrilise põhikontseptsiooni, kuid pakkuda üleminekuperioodil lahendust klientidele, kelle jaoks puhas elektriauto veel ei sobi.

Superbi nimi võib kaduda, kuid tema ülesanne mitte

Kõige olulisem on eristada mudelinime ja turupositsiooni, kuid Vision O näitab, et tootja peab seda keretüüpi jätkuvalt oluliseks. Muutuda võib hoopis viis, kuidas Škoda turu ära jagab. Kahe lähestikku paikneva Octavia ja Superbi asemel võib tekkida üks suurema ulatusega mudel, mille odavamad versioonid teenindavad Octavia praegust klienti ja kallimad Superbi ostjat.

Majanduslikult on see lihtne loogika. Üks arhitektuur, üks kerestruktuur ja suurem tootmismaht tähendavad väiksemat kulu ühe auto kohta. Samal ajal peab Škoda vältima olukorda, kus kokkuhoiu nimel sünnib kompromiss, mis pole enam piisavalt odav olemaks Octavia ega piisavalt esinduslik asendamaks Superbi.