Tänu suurtele varudele pole kütusehinna langemist mõtet niipea oodata

Rahandusministeeriumi maksulaekumise aruandest võib lugeda, et aktsiisidest on enim sel aastal kahanenud kütuseaktsiisi tasumine. Esimese kvartali laekumine vähenes mullusega võrreldes 107 miljoni euro võrra ehk 63 protsenti. Kütuseaktsiisi deklareerimist aasta esimestel kuudel mõjutasid tugevalt eelmise aasta lõpus soetatud varud. Varudelt tasusid kütusemüüjad aktsiisi enne aastavahetust, kuid tarbimisse jõuavad need kogused sel aastal.

Alates märtsist mõjutavad deklareerimist lisaks eriolukorra tõttu kehtestatud riigisisesed ja -välised liikumispiirangud. Vähenenud on nii riigisisene liiklussagedus kui ka piiriületused. Näiteks vähenes Eesti lõunapiiri ületuste arv märtsis 47,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga. 

Üleüldine majanduse jahenemine ja tarbimisaktiivsuse vähenemine lükkab müüjate möödunud aasta lõpul soetatud kütusevarude müüki tarbijatele veelgi edasi ning varusid võib jätkuda kuni suveni. Varude suur maht mõjutab ka kütusemüüjate hinnapoliitikat, mis ei võimalda tanklates hindu langetada, kuna eelmise aasta lõpus oli maailmaturu naftabarreli hind 25 protsenti kõrgem kui tänavu esimese kvartali keskmine.

Kütuste deklareerimine oli väiksema nõudluse tõttu üsna tagasihoidlik ning majanduse olukord ei anna põhjust positiivseid muutusi ka lähikuudel oodata. Bensiini varudest on märtsi lõpu seisuga 90 protsenti realiseeritud, kuid diislikütuse varud olid suuremad ning nende realiseerimine kestab kauem.

Bensiini deklareerimise kasvu tõenäoliselt siiski järgnevatel kuudel ei tule, kuna liikumispiirangud on vähendanud rohkem just bensiini tarbimist. Kütuse reaalaja andmetele tuginedes on märtsis nii jae- kui ka hulgimüük langenud, vastavalt 18,9 ja 23,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Diislikütuse müügimahud on langenud väiksemas tempos. Märtsis vähenes jaemüük 5,1 protsenti ja hulgimüük 7,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga (joonis 1). Aprillis on oodata languse süvenemist ning alles suvel võime oodata kütuste tarbimise taastumist, kui hindadesse on jõudnud ka nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad.

Taastumine võib toimuda kiiremini eelkõige bensiini tarbimises, diislikütuse tarbimine sõltub palju transpordisektorist ja reisijateveost ning taastumine võib seega kauem aega võtta.