.Avarii

Tasub teada: muutub liiklusõnnetusest teatamise kord

Praegu kehtiva seaduse kohaselt on inimestel kohustus kutsuda politsei, kui liiklusõnnetuse vastutuse osas kokkuleppele ei jõuta ning politsei peab sel juhul sündmuskohale sõitma ja asjaolusid selgitama. Siseministeerium soovib liiklusseadust muuta nii, et vaid varalise kahjuga ehk nn plekimõlkimistega seotud liiklusõnnetuste puhul ei oleks kohustust enam kohapeal vastutuse osas kokkuleppele jõuda, mis tähendaks, et kahju põhjustaja saaks välja selgitada ilma politsei sekkumiseta ja kahjukäsitluse käigus.

"Ligi 95 protsenti liiklusõnnetustest on inimkannatanuteta. Vaid varalise kahjuga liiklusõnnetused annavad politseile märkimisväärse arvu väljakutseid ja koormavad hädaabinumbrit. Sageli piirdub politsei roll taoliste juhtumite puhul vaid kohapealse selgitustöö tegemisega või blanketi viimisega. Muudatuste tulemusena saaksid esmareageerijad tegeleda senisest tõhusamalt tähtsamate olukordadega, kus inimeste elu või tervis on ohus või suunata ressurss liiklusjärelevalvesse, et ennetada raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi," põhjendas siseminister Alar Laneman.

"Edaspidi muutub olukorra lahendamine aga liiklejate jaoks kiiremaks ja mugavamaks – sündmuskohal pole tarvis enam õnnetuse põhjustajas kokku leppida. Piisab vaid piltide, andmete ja täidetud blanketi edastamisest oma kindlustusandjale, kus leitakse lahendus ka vastutuse küsimusele," selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.

"Vaatamata sellele, et politseil ei oleks enam kohustust vaid varalise kahjuga seotud sündmuste puhul kohale minna, ei eeldata muudatuste tulemusena kindlustusseltsidelt õnnetuspaigale kohale sõitmist ega politsei rolli asendamist," märkis asekantsler.

Plekimõlkimiste lahendamise tõhustamine

Kommusaare sõnul muutuks seadusemuudatustega plekimõlkimiste lahendamine tõhusamaks, riigi kui kodaniku rahakotile vähem koormavamaks ning kaoks topelt-töö tegemine. Praegu lahendatakse rohkem kui 3000 juhtumit samaaegselt nii politseis kui ka kahjukäsitluses. Varalise kahjuga liiklusõnnetuse lahendamise eest tasuvad sõidukijuhid topelt, ühelt poolt liikluskindlustusmakset tasudes ja teisalt riigile makse tasudes.

Lisaks soovitakse, et plekimõlkimiste puhul poleks enam tegemist väärteoga. Asekantsler selgitas seda muudatussoovi sellega, et riigil pole soovi inimesi karistada tegude eest, mis ei ohusta otseselt inimeste elu ja tervist ega ole toime pandud pahatahtlikult, vaid on juhtunud kogemata.

Kommusaar kinnitab, et inimesed ei jää aga mitte kunagi abita, kui nad seda siiski vajavad. "Kui on vähegi kahtlus, et keegi on saanud õnnetuses viga, juht on joobes või edasist liiklejate ohutust pole võimalik ise tagada, tuleb kindlasti helistada häirekeskuse telefonil 112. Politsei tuleb inimeste juurde nüüd ja alati siis, kui selleks vajadus on."

Ta märkis, et ühe toetava meetmena on võimalik luua ka inimeste abistamiseks ja liiklusõnnetuses osalejate nõustamiseks ning õnnetuse registreerimiseks liiklusõnnetuse nõustamisliin.

Siseministeerium saatis liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile, millele oodatakse huvirühmade, ekspertide ja ministeeriumide arvamust.

Your browser does not support the canvas element.