Viis põhjust, miks on LED-tuled tänapäeval nii populaarseks saanud

Kuigi esimene valgusdioodide ehk LEDide tehniline kontseptsioon töötati välja juba 1927. aastal, siis esimene punane LED toodeti alles 1962. aastal, siniseid valgusallikaid tuli oodata 1994. aastani ning valgeid dioode sellest aasta kauemgi. Hoolimata sellest, et LEDide arendusteekond on olnud pikk ja aeganõudev, on need tänaseks massiliselt kasutusel nii kodumajapidamistes, autotööstuses kui ka tänavavalgustuses.

Mis on aga see, mis LEDid nii eriliseks teeb ning miks üha enam tarbijaid ja ettevõtteid just nende kasuks otsustavad?

Kuigi LED-lampe võib leida kõikjalt, on need massidesse jõudnud alles hiljuti. Kui esimese põlvkonna LEDid leidsid kuuekümnendatel kasutust trükiplaatides, siis kaheksa- ja üheksakümnendatel hakkasid esimesed omavalitsused teise põlvkonna LED-tulesid kasutama ka tänavavalgustuses. Mõlema põlvkonna puhul sai müügiargumendiks oluliselt pikem eluiga võrreldes halogeenpirnidega.

Täna saab aga rääkida juba kolmanda põlvkonna LED-tuledest, mis võivad probleemideta töötada kuni 100 000 tundi. See tähendab, et võrreldes kodumajapidamistes levinud hõõgpirnidega, mille eluiga on kõigest tuhat tundi, ning varem autotööstuses kasutatud HID-pirnidega, mis suutsid vastu pidada 15 000 tundi, on LED-valgustid oluliselt vastupidavamad.

“Vanemate põlvkondade LED-tulede puhul tuli rinda pista ka defektidega, kuid need ei tulenenud otseselt LED-dioodist endast, vaid niiskus- ja kuumakahjustustest. Vaadates, kui palju on LED-süsteemid viimase kümne aasta jooksul paremaks muutunud, võib ennustada, et sellest saab lähiajal peaaegu hooldus- ja vahetusvaba tehnoloogia,” rääkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõud Priit Auväärt.

Kui esialgu jõudsid moodsad LED-tuled vaid luksusautodesse ning kõige uhkematesse kodudesse, siis tänaseks võib neid leida märksa laiemalt. Näiteks on Citroën paigaldanud kõikidele oma autodele, sealhulgas ka väiksemale ja soodsamale C3 luukpärale LED-päevatuled, ning kodumajapidamise jaoks saab LED-pirni osta pea igast poest.

Vastupidavuse kõrval on LED-tulede üks suuri eeliseid ka nende vähene energiakulukus. Valgusallikate energiatõhusust saab mõõta kasulikes luumenites (useful lumens), mis väljendab kasulikku valgushulka, mida pirn iga energiaühiku ehk vati kohta annab: LED-valgustus toodab vähem raisku minevat valgust ja rohkem kasulikke luumeneid kui teised valgustehnoloogiaid. See tõlgendub energiasäästu ning loodussõbralikkusena.

“Kui vahetada kontoris või muus hoones kõik pirnid LEDide vastu, võib energiatõhusus kasvada 60–70 protsenti või enamgi, sõltuvalt sellest, mis tehnoloogiat varem kasutati ja millised LEDid kasutusele võetakse,” sõnas Auväärt.

Traditsiooniliselt ei ole valgusallikatele külm ilm meeldinud, mis võib tekitada probleeme nii autotööstuses kui ka tänavavalgustite ja hoovivalgustite puhul. Näiteks kulutavad halogeenlambid 90 protsenti energiast soojuse tootmisele ja kõigest kümme protsenti valguse eritamiseks, mis tähendab, et temperatuuri langemisel nõuavad vanemad valgustehnoloogiad, eesotsas luminofoorlampidega, tööle hakates rohkem energiat ja nende valgusintensiivsus väheneb.

LED-tuled seevastu toimivad külma ilmaga isegi umbes viie protsenti paremini kui soojas, mistõttu on need oluliselt parem valik näiteks külmkappide ja külmladude jaoks, aga ka sõidukites, mis peavad suutma valgusvihku heita ka kõige külmemal talvehommikul.

“Ühtlasi sobivad LED-tuled hästi välisvalgustuseks, näiteks tänavavalgustuspostides ja hoonete ümber. Hea vastupidavus temperatuuri kõikumisele annab neile teiste lahendustega võrreldes ka autotööstuses eelise,” sõnas spetsialist.

LEDid on tänu väikesele suurusele (umbes pipratera suurused pirnid) andnud oluliselt vabamad käed ka disaineritele, kellel on erinevate valguslahenduste kavandamisel palju rohkem valikuid kui eales varem.

Näiteks võib huvitavaid LED-valguslahendusi kohata jõulude ajal tänavapildis, mil postid on kaetud erinevate kaunistustega, aga ka autotööstuses, kus iga uus mudel pakub unikaalset valgussignatuuri, mille loomine võis aastate eest võimatu olla.

Autotööstuses on LED-valgustuse võimaluste maksimaalne kasutamine saanud tootjate jaoks isegi au küsimuseks. Tehnoloogia pakub võimalust luua silmapaistvaid valguslahendusi, aga ka unikaalseid tehnoloogilisi lähenemisi, seda peamiselt adaptiivsete kaugtulede näol. Näiteks paljudes uutes Citroëni mudelites juhitakse uusi Full-LED esitulesid vastavalt ümbritsevale valgustusele ja liiklusoludele – vastassuunas läheneva auto tuvastamisel lülitatakse sisse lähituled ning kui vastutulija on möödunud, aktiveerub taas pikk valgusvihk ehk aktiveeritakse kaugtuled.

Adaptiivsete kaugtulede kõrval on uueks oluliseks lahenduseks saamas ka Matrix LED esituled, mis lubavad osa valgusvihust katta – näiteks vaid vastutuleva sõiduraja ulatuses – töötades seeläbi samaaegselt nii kaug- kui ka lähitulena. Selle süsteemi seeriatootmises kasutamise teerajajaks on Audi, kes tõi tehnoloogia luksuslikes A8 sedaanides turule 2013. aastal.

“Tulevikus pannaksegi arvatavasti enim rõhku valgusvihke jagavatele läätsedele. Tuli ei ole siis enam lihtsalt valguselement, vaid juba infoedastusvahend. Näiteks saavad esituled kuvada teekattele infot ning tagatuled põleda erinevates režiimides, näiteks sõltuvalt pidurdusintensiivsusest” ütles Auväärt.

Sarnased lahendused ei oleks vanemate valgustehnoloogiate abil võimalikud.

LEDide võidukäiku toetab ka nende järjest langev hind. Kui algselt maksis väike viievatine LED-lamp umbes 30 eurot, siis täna saab selle soetada viie-kuue euroga.

Soodsamad hinnad on olulisel määral mõjutanud LEDide kasutamist nii kodudes kui ka autotööstuses – kui päris esimestele mudelitele paigaldati kõigest LED-pidurituled, siis aastate jooksul hakati LEDe üha enam ka päeva- ja kaugtuledes kasutama. Tänaseks on LEDidest saanud lahutamatu osa praktiliselt iga uue auto standardvarustusest.

“Tõenäoliselt pole täna enam ühtegi autotootjat, kes ei paigalda oma mudelitesse LED-tulesid. LED-valgusallikad võimaldavad disainida erikujulisi tulesid ning oma osa on ka säästlikul mõtteviisil, seda LEDide väikesest voolutarbimisest tulenevalt,” sõnas Auväärt.