Pilguheit turvavööde 50aastasele ajaloole ja tulevikule
Opeli pühendumus sõidukite ohutusele sai alguse 50 aastat tagasi, kui 1973. aastal jõudsid turvavööd kõigi Opelite standardvarustusse. See juhtus kolm aastat enne, kui turvavööd tehti seadusega kohustuslikuks, näidates nii Opeli soovi olla autoohutuses esirinnas.
Juba 1968. aastal said esiistmete turvavööd kättesaadavaks teatud mudelitel, nagu Opel Kadett, Admiral ja Diplomat. See positsioneeris Opeli strateegiliselt sõidukiohutuse valdkonna teejuhina.
Opeli keskendumine ohutusele teeb uues elektrifitseeritud Opel Astras järjekordse edusammu. Astra Electricul on nüüd kohanduv pingutussüsteem. Uuenduslikud andurid jälgivad kokkupõrke tõsidust ja reguleerivad turvavöö pingsust, et tagada kokkupõrke ajal optimaalne kaitse.
Peter Schüßler, Opeli passiivsete turvasüsteemide juht, ütleb ühemõtteliselt: „Turvavöö on jätkuvalt autos kõige olulisem elupäästja.” Väidet toetavad andmed näitavad, et üle poole õnnetuses ellujäänutest võlgneb oma elu turvavööde kasutamisele.
Algselt tegi selle elupäästva algatuse elluviimise keerulisemaks avalikkuse vastupanu. Turvavööde kohustuslikule kasutuselevõtule 1976. aastal vastati laialdaselt keeldumisega „vööd peale panna”. Eksitavad väärarusaamad võtsid ohutusmeedet kui koormavat.
Vaatamata esialgsetele kõhklustele tõi turvavööde tulek kaasa hukkunute arvu vähenemise liikluses. Käegakatsutavad tõendid vaigistasid kriitika ja kinnitasid turvavööde vaieldamatut rolli sõidukite ohutuses.
Turvavööde tähtsuse ja kasutuselevõtu kasvades jätkas Opel oma turvasüsteemide kiiret arendamist. 1986. aastal lõid nad maailma esimese auto, mis pakkus põhivarustuses reguleeritava kõrgusega turvavöösid nii esi- kui ka tagaistmetel. See oli Opel Omega.
1991. aastal tõi Opel turule Astra F mudeli turvavööpinguti. Järgnes turvapatjade kasutuselevõtt ja samuti aktiivsed turvasüsteemid, nagu mitteblokeeruv pidurisüsteem ja elektrooniline stabiilsuskontroll. Need uuendused vähendasid oluliselt vigastuste ohtu, rõhutades veelgi turvavööde tähtsust ohutusmeetmetes.
Uue aastatuhande koidikul võeti Opeli sõidukites kasutusele turvavöö pingsuse piirajad. Spetsiaalne süsteem aitas kokkupõrkel vältida vöö tippkoormust, suurendades seeläbi sõitjate turvalisust ja mugavust.
Koos ohutusmeetmetega tutvustas Opel kokkuvajuvat roolisammast. Kokkupõrkel kergelt vajuv roolisammas vähendab vigastuste ohtu, töötades koos turvavööde ja turvapatjadega.
Seni kõige arenenum uuendus, mitteblokeeruv pidurisüsteem turvavöödele, on uue Opel Astra Electricu üks võtmeomadusi. Süsteem võimaldab kokkupõrke ajal turvavöö pingsuse elektroonilist kontrolli.
See sai võimalikuks kokkupõrketesti mannekeeni THOR abil. See on tipptasemel prototüüp, mis on varustatud enam kui 120 anduriga. Kõrgtehnoloogilist mannekeeni kasutades saavad teadlased täpsemalt jäljendada kokkupõrke mõju inimkehale ja kohandada vastavalt ohutusmeetmeid.
Tulevikku vaadates on Opel juba alustanud ettevalmistustega kohanemiseks mõjudega, mida toob isejuhtivus kaasa sõidukite ohutuses. Alates 2026. aastast arvestavad ohutusnõuded eakate kodanike õrnemate luustruktuuridega.
Kuna tulevikus istuvad sõitjad sõidu ajal näiteks üksteise vastas või võivad pikali heita, kaaluvad Opeli insenerid, kuidas saaks optimaalseks valmisolekuks turvavööd otse istmetesse integreerida.
Olles viimase viie aastakümne jooksul turvavööde kasutuselevõtu teerajajaks ja panustanud oluliselt sõidukite ohutusse, jätkab Opel oma pühendumust reisijate ohutusele. Tänu tulevikku suunatud strateegiale on põhjust arvata, et Opel jätkab edusamme ka järgmiste põlvkondade elude päästmisel.