Proovisõit - Volkswagen ID.3
2019. aastal püünele astunud Volkswageni elektriline luukpära ID.3 läbis esimese kergema iluravi, millega koos lisandus üht-teist ka tehnoloogilises plaanis, mis kokkuvõttes muudab mudeli klientidele kindlasti huvitavamaks ja atraktiivsemaks. Samas näitab koonukohendus kõigest kaks ja pool aastat peale mudeli müügile jõudmist tootja suurt soovi seda ajakohasena hoida, sest poliitikute poolt mõttetult jõuliselt peale surutav tehnoloogia areneb väga kiiresti ning võib juba mõne aastaga upgrade’i vajada.
Elektriautode peamised murekohad on tänasel päeval jätkuvalt nende kõrge hind ja väike läbisõit ühe laadimisega. Neist see viimane hakkab juba vaikselt paranema ja uuemad mudelid lubavad juba ka pikemaid sõite ette võtta, mitte vaid linnavahel ringi tiirutada. Tõsi, terve rida „aga”-sid on siiski veel alles, nagu näiteks laadimisaeg ja läbisõit kiiresti sõites. Kuid ka nende kallal töötatakse ning võib-olla juba paari aasta pärast saabub tõepoolest see aeg, kus elektriautod oleksid võimelised sisepõlemismootoriga sõidukitele konkurentsi pakkuma mitte ainult fiskaalpoliitilisi meetodeid kasutades, st viimaseid kõrgemini maksustades, vaid ka puhtalt omaduste põhjal võrrelduna.
Pikkus | 4264 mm | Standardrehvid | 215/50 R19 | |
Laius | 1809 mm | Tühimass | 1933 kg | |
Kõrgus | 1564 mm | Täismass | 2280 kg | |
Teljevahe | 2770 mm | Laadimine DC | 170 kW | |
Istekohti | 5 | Laadimine AC | 11 kW | |
Pagasiruum | 380 liitrit | Kiirlaadimine DC 10 – 80% | 40 min | |
Mootorite arv | 1 | Tippkiirus | 160 km/h | |
Mootori võimsus | 150 kW | Kiirendus 0-100 km/h | 7,9 sek | |
Pöördemoment | 310 Nm | Käigukast | Automaat | |
Kütus | Elekter | Käikude arv | 1 | |
Kütuse kulu WLTP | 15,3 kWh/100 km | Veoskeem | Tagavedu |
Volkswageni elektriline linnamaastur ID.3 on üks näide sellest, kuidas tänapäevast tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutades luua juba päris talutav ökoloogiliselt puhas sõiduk – selle läbisõiduks suurema akupakiga mudelil lubatakse lausa 550 kilomeetrit. Seega, läbisõit polekski nagu enam väga suureks probleemiks. Oleneb jällegi kuidas võtta. Maanteekiirusel saab sellest aga kiiresti umbes 400 kilomeetrit. Kui arvestame näiteks juurde külmad ilmad, kütmisele kulub ju samuti suur hulk energiat, ning läbitav teepikkus väheneb veel umbes 100 kilomeetri võrra. Siiski, olukord paraneb üsna kiiresti, kuid see tänasel päeval väga ei aita. Seetõttu arvangi, et elektriautosid pushitakse liiga agressiivselt ja palju otstarbekam oleks lasta tehnoloogial areneda sellesse punkti, kus automüüjad ei peaks rääkima rohelise maailmavaatega sihtgrupist või kliendi keskmiste vajaduste katmisest. Autot ju ei osteta keskmiste vaid kõigi vajaduste katmiseks. Eriti veel sellise hinna eest.
Kui aga põhiliselt toimetada linnas ja selle ümbruses, ei tohiks ID.3-ga, nagu ka enamike elektriautodega, mingeid probleeme tekkida. Antud mudeli puhul poleks ka igaöine laadimine vajalik.
Volkswagen ID.3 ehitatakse Volkswageni elektrisõidukitele mõeldud põhjale MEB. Varustusastmeid on Baltikumis kaks: Pro Performance ja Pro S. Mõlematel veavad vaid tagumised rattad.
Kui elektriautode algusaastail, nii umbes 2010. aasta paiku, püüdsid nende loojad disainida need erilisteks, kohe kaugelt ära tuntavateks, nad ju olidki erilised, siis viimaste aastate suundumuste kohaselt sarnanevad need pigem tavalistele autodele. Ka need, mis ongi konkreetselt elektriautoks loodud ning millel muu mootoritüübiga versioonid sootuks puuduvad.
ID.3 puhul ei viita teistsugusel jõuallikale laias laastus mitte midagi ja selle võib kergelt muude autode voogu ära peita. Välisilme on teistest Volkswagenitest pisut ümaram ja voolujoonelisem aga see on ka kõik. Facelifti käigus muutus pisut ninaosa, mis paistab visuaalselt pikem välja, põrkeraud ulatub äärteni välja ja tagatuled said uue kujustuse. Lisaraha eest saab ka maatriksesituled dünaamilised tagumised suunatuled.
Sees on lugu jätkuvalt jube askeetlik. Mitte küll odav aga lihtne. ID.3 sõitjateruum on üsna mahukas, ka tagumises reas. Esimeste istmete mugavusele pole midagi ette heita ning akutäie järjest maha sõitmine ei väsita liialt. Osa viimistlusmaterjalidest valmistatakse taastöötlemise teel ja sõitjate käsi-jalgu toetavad kohad on reeglina ka pehmed. Kuid selle raha eest, mida auto eest küsitakse, võiks kasvõi visuaalset luksust pisut rohkem olla. Kujustuse üldpilt on liiga lage.
Kogu info edastatakse juhile ja sõitjatele kahe ekraani kaudu. Juhi nina all olev pisem ekraan on väga selge pildiga. Suurem, multimeedia oma, sisaldab endas üsna palju erinevaid funktsioone – põhimõtteliselt suudab auto lugeda kaardilt kiirusepiiranguid ja selle järgi oma sõitu sättida. Peamine info on muidugi seotud energia hulga olemasolu ja selle kulu näitamisega. Õnneks on jäetud istmesoojendusele ja temperatuuride reguleerimisele oma puutetundlik ala, mis muudab nende seadistamise kergemaks.
Üks väike, kuid meeldiv erinevus teistest elektriautodest on käivitusnupu puudumine – kui oled autos sees, siis piisab vaid käiguvalitsast liikumise suund valida ja sõit võibki lahti minna.
Elektriautole kohaselt on liikumine vaikne. Auto ligi kahetonnist massi pole siin kuidagi võimalik ignoreerida. Ülemäärast sportlikkust 204-hobujõuline ID.3 ei paku, kuid uimaseks seda samuti nimetada ei saa. Kui võtta arvesse kõik aspektid, istmed, mootorid, mugavus, on tegu volkswagenlikult sõidetava riistapuuga.
Lisavarustuse nimekirjast leiab terve rea võimalusi, mida võib oma autole lasta paigaldada, seda peamiselt küll turvalisuse ja disaini valdkonnast.
Loomulikult saab igaüks aru, et elektri jõul liikumine tuleb vedelkütuse põletamisest odavam. Kuid proovisõiduauto baasversioon maksab esinduses 40 420 eurot, riigi poolt võimaldatavad toetused juba maha arvatuna (mida on selle maksumuse juures peaaegu 10 protsenti). ID.3 täishinna eest saaks soetada peaaegu maksimaalses varustuses D-segmendi hübriidmootoriga linnamaasturi, mille kütuse kulu linnas sõites oleks ca 3-4 liitrit saja kilomeetri kohta. Ühe sellisega sõitsin sel nädalal 16 tunni jooksul maha 1300+ kilomeetrit. Üksinda. See tähendab, et auto pidi olema täis kõiksugu abistavat elektroonikat, mis juhtimise funktsiooni asendasid suurel määral kontrolliva funktsiooniga. See võimaldaski nii palju järjest sõita. ID.3 sellist aja/läbisõidu suhet ei suuda küll pakkuda.