Kuidas pluss- ja miinuskraadide vaheldumise korral autot töökorras hoida?

Tänavune talv ei ole autojuhte hellitanud, sest vahelduvad pluss- ja miinuskraadid mõjutavad auto korrasolekut oluliselt rohkem, kui näiteks ühtlaste miinuskraadidega talveilm. Käesolevaks nädalavahetuseks on taaskord oodata ilma külmenemist ja miinuskraade. Topauto teenindusjuht Dan Mustjatse selgitab, mida tuleks aktiivsel autojuhil sel talvel tähele panna, sest ennustuste kohaselt jääb ilm veel pikaks ajaks heitlikuks.

Vesine, porine ja halva nähtavusega ilm esitab lisaks mugavusele väljakutse ka turvalisusele. Heade lumeoludega on nähtavus võrreldes musta maaga oluliselt parem isegi öösel, sest lumi peegeldab kõiki valgusosakesi ja muudab nähtavuse paremaks. Porine ja vesine ilm aga halvendab nägemist.

„Sagedane probleem selliste ilmadega on see, et klaasipesuvedelik saab keset sõitu lihtsalt otsa ning kuivalt töötavad klaasipuhastajad hakkavad poriosakesi mööda klaasi laiali hõõruma, mis halvendab juhi nägemist ning mõjub kahjulikult nii klaasile kui ka puhastajatele,“ selgitas Mustjatse. „Seetõttu tuleks veenduda, et praeguste ilmadega on autos lisakogus talvist klaasipesuvedelikku, mida vajadusel lisada. Kui kojamehed sellest hoolimata kehvalt pühivad, tasub need lasta autoteeninduses kohe ära vahetada.“

Nähtavust parandavad ka korras ja puhtad tuled ning turvalisust lisavad andurid. Mustjatse soovitusel võiks praegu igal autojuhil olla uksetaskus kaks-kolm mikrofiibrist lappi, millega vajadusel andureid puhtaks pühkida. Tulesid võiks loputada veega, sest lapiga nühkimine rikub tuleklaasid.

„Kui juhiabiandurid on mustad või lumised, võivad need lakata töötamast ning enam ei pruugi toimida adaptiivne püsikiirusehoidja või pimenurgasüsteem. Ühtki armatuuris süttivat hoiatust ei tohiks ignoreerida ning kui probleemi ei õnnestu andurite puhastamisega lahendada, tuleb arvestada, et juht peab juhiabifunktsioonid enda peale võtma,“ ütles Mustjatse.

Ilmselt on vahelduvate pluss- ja miinuskraadidega niisked ilmad autojuhtide kõige vähem lemmikumad, sest puhtana on oma sõidukit väga raske hoida. Seetõttu pesevad mitmed juhid autot talvel oluliselt harvemini kui suvel, ent Mustjatse sõnul tuleks talvel autopesule hoopis rohkem rõhku pöörata, et auto seisukorda ja väärtust hoida.

„Talvel sõidetakse tihti naastrehvidega, mis paiskavad õhku pigi ja asfalditolmu, mis kleepub kõikide autode külge. Kui sinna lisada veel sool ja muud teehoolduskemikaalid, saame segu, mis mõjub auto värvkattele väga kiiresti ja väga halvasti. Soovitan soojalt lasta autoteeninduses katta oma sõiduk keraamilise püsivahaga, mis peab olenevalt tüübist vastu kaks-kolm aastat, aga kaitseb autot tõhusalt kahjulike ainete eest,“ rääkis Mustjatse.

Peale välimuse hoidmise ning korrosioonitekitajate maha pesemisele tuleks talvehooajal regulaarselt autot pesta muudelgi põhjustel. Näiteks soovitab Mustjatse korra nädalas või vastavalt vajadusele rattakoopaid pesta õhkvedrustusega autode omanikel, et eemaldada sinna kogunenud pori- ja mustuseosakesed. Vastasel juhul võib õhkvedrustuse eluiga tunduvalt lüheneda.

Kui igapäevaselt võib oma auto üle loputada ka survepesuriga, siis regulaarselt tasub külastada autopesulat, kus pööratakse tähelepanu ka sellistele kohtadele, mille peale inimene ise tavaliselt ei tule. Lisaks kuivatatakse autopesulas auto hoolikalt ära.

„Veel üks külmade ilmade probleeme on see, et autouksed ja lingid külmuvad kinni. Selle vältimiseks tasub lasta uksetihendeid spetsiaalse hooldusvahendiga määrida ning ka ise autot pestes tuleks vastavad kohad ära kuivatada,“ soovitab Mustjatse.

Lõpuks tuleks aga enne pikemat sõitu kontrollida rehvirõhku, sest temperatuuride vaheldumine võib mõjutada rehvis olevat rõhku üsna palju. Õige rehvirõhk on aga oluline haarduvuse tagamiseks ning rehvide liigse kulumise vältimiseks. Kuigi moodsamad autod tuvastavad rehvirõhu muutumise ise ära ning annavad sellest juhile teada, siis tasub aeg-ajalt ka ise rehvirõhule pilk peale heita. Õiged rõhud leiab tavaliselt juhiust avades ukseraami pealt või kütuseluugi alt.