Kas elektriline mootorratas on ikka mänguasi?

Pea igal hommikul võime politseiuudistest lugeda, et eelmisel päeval sai liikluses kannatada mõni mootorrattaga sõitnud noor. Et kiirabi viis kannatanu haiglasse. Anonüümne info, keegi kukkus, keegi sai haiget, keegi viidi haiglasse…

Kas oled mõelnud, mis on selle loo taga tegelikult? Kas Sina tahaksid olla selle politseiniku nahas, kes öösel läheb vanemaid teavitama, et nende laps viidi kriitilises seisus haiglasse, kuna ta kukkus mootorrattaga ja ei kasutanud kiivrit? Selle lapse elu ei ole ehk kunagi enam endine. Ometi on ta suurema osa inimeste jaoks vaid üks number statistikast…

Kui põhjalik oli Sinu eeltöö enne, kui lapsele elektrilise mootorratta ostsid? Kas lapsele 4000-5000 eurot maksvat „mänguasja“ ostes veendusid, et sellega võib ka avalikus liikluses osaleda?

Selles hinnaklassis olevad elektrilised mootorrattad on kahes versioonis: sõiduk, millel on kõik vajalik, et see liiklusregistris arvele võtta kui mopeed ja võimsam ning kiirem sõiduk, mis ei ole mõeldus avalikus teeliikluses osalema. Ometi moodustvad suurema osa tänavapildis nähtavatest sõidukitest kahjuks just viimased.

👉 Liiklusseaduse kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Seega sõidukid, mis ei lähe eelnevalt nimetatud erandite alla ja mille valmistajakiirus on suurem kui 6 km/h, on mootorsõidukid.

👉 Mootorsõiduki juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu ja sõiduk peab olema registreeritud, et sellega saaks avalikus liikluses osaleda!

👉 Liikluskindlustusseaduse kohaselt peab muu sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis, või sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning mille mass täisvarustusega ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi, olema kindlustatud.

Miks me oleme mures selliste sõidukite pärast? Sest sõiduk kaalub ise juba 50-60 kg ja valmistajakiirus on üle 70 km/h. Kui me lisame siia alaealise juhi, kellel pole tavaliselt vajalikke teadmisi ega kogemust, et ohutult ja vastutustundlikult liikluses osaleda, siis juhi valed otsused võivad lõppeda raske õnnetusega. Selliste sõidukite liiklemist iseloomustab kohati paremini Browni liikumine – kord mööda jalgrattateed, kord kõnniteed, kord mööda parki või üldse sõiduteel ja vastassuunas. See seab päriselt ohtu teised liiklejad ja ka noore juhi enda.

Lapsevanemana vastutad just Sina oma lapse tegemiste eest:

👉 peatrauma ei küsi vanust – kiivri puudumine võib olla eluohtlik.

👉 kindlustus hüvitab kannatanule tekitatud kahjud, kuid need nõutakse hiljem õnnetuse põhjustajalt tagasi.

👉 kui viga peaks saama jalakäija ja tema tervemine võtab aega rohkem kui 4 kuud, siis selgitatakse õnnetuse asjaolud ja määratakse karistus kriminaalmenetluse raames.

👉 Sõiduk peab olema registreeritud ja vajalik on juhtimisõigus. Juhtimisõiguseta sõitmine toob kaasa takistusi juhtimisõiguse saamisele.

Lapsevanemana mõtle võimalikele tagajärgedele. Levinud suhtumine “las laps sõidab, siis ei istu vähemalt nutiseadmes” võib lõppeda väga nukralt. Just Sina vastutad lapse tegemiste eest. Enne sõiduki ostmist tee palun põhjalik eeltöö, pane laps autokooli ja vali sõiduk, millega liikluses osalemine on seaduslik ning mis on lapsele sobilik.