Lotuse libisemine kuristikku: Briti ettevõtet ootab vallandamiste laviin

Kui sportautode maailmas on Lotus seni kõlanud kui elegantsi ja insenerikunsti sünonüüm, siis nüüd ümbritseb brändi hirmuäratav vaikus. Kaks kolmandikku tehast seisab, peaaegu pool töötajatest saab kinga ja kogu kontserni kohal ripub tume küsimus: kas see on lõpp või uus algus?

Lotus valmistub valusaks verejooksuks. Ikka ja jälle karmimateks muutuvad turutingimused ning Donald Trumpi tollipoliitika varjuna mõjuv määramatus on viinud selleni, et Briti sportautotootja koondab kodumaal 550 töötajat. Arvestades, et kogu firmas töötab veidi üle 1300 inimese, tähendab see, et uks näidatakse kätte enam kui 42 protsendile meeskonnast.

Lotus, mis kuulub nüüd Hiina autogigandile Geely, astub selle ebapopulaarse sammu laiemas äristrateegia ümberkorraldamise raames. Pressiteate kohaselt nimetab ettevõte restruktureerimist lausa „eluliselt oluliseks“. Vahendid ja inimesed tõstetakse ümber tõstmaks efektiivsust, ent firma rõhutab, et jääb kindlalt pühendunuks Suurbritanniasse juurdunud arengule.

Tehas Norfolkis jääb siiski alles ja tootmist seal päriselt ei peatata. Vähemalt mitte praegu. Pealegi uuritakse võimalust anda konveieril uus elu, lastes seal kokku panna ka teiste brändide masinaid. Omal moel kõlab see nagu abielu, kus kummalgi poolel silmad ei sära, kuid püütakse näiliselt koos püsida.

Asjaolu, et Norfolki liinid pole alates mai keskpaigast mitte ühtegi sportautot välja saatnud, räägib iseenda eest. Süüdlane: logistilised ummikseisud ja USA imporditollid, mille mõju ei õnnestunud isegi suve jooksul hajutada. Plaani kohaselt peaks tootmine siiski septembri alguses taas alguse saama.

Kindlat lootust annab hiljutine kokkulepe Ühendkuningriigi ja USA vahel. Nimelt nähakse seal ette, et kui britid ei ekspordi aastas üle 100 000 auto, langetatakse tollimaks 10 protsendini. Just umbes selline oli Briti autode eksporti maht 2024. aastal. See tähendab, et lootus püsib, aga nagu ikka, käib see käsikäes ärevusega.