HUD revolutsioon: kuidas tuuleklaas muutub auto uueks ekraaniks

Head-up ekraanid (HUD) on vaikselt, kuid järjekindlalt muutnud auto salongi kõige olulisemaks disainielemendiks. Kui varem kuvati kiirust ja navigeerimist tagasihoidlikult, siis nüüd täidab tuuleklaas juba reaalsuse ja virtuaalsuse vahelist ruumi.

Kui veel viis aastat tagasi oli HUD pigem luksusautode nipp, siis 2025. aastal on see muutumas standardiks, näiteks Hiinas on ligi 70% uutest mudelitest juba varustatud mingit tüüpi tuuleklaasile projitseeritud infoga. Eurooplased ja korealased ei maga: nende lahendused näitavad, et küsimus pole enam selles, kas HUD on vajalik, vaid milline versioon sellest saab uueks tööstusstandardiks.

Uus BMW iX3 on üks esimesi, mis saadab klassikalise armatuurlaua pensionile. Selle Panoramic Vision kuvab sõiduinfo üle kogu tuuleklaasi alumise serva, mustale ribale, mis ulatub piilarist piilarini. See lahendus teeb füüsilise näidikuploki üleliigseks ja annab juhile võimaluse hoida pilku alati teel.

Veelgi futuristlikumad on Hyundai Mobise ja Zeissi koostöös arendatud holograafilised süsteemid. Nende tehnoloogia kasutab HOE (Holographic Optical Element)-filmi, mis muudab tuuleklaasi läbipaistvaks ekraaniks. See võimaldab projitseerida nii navigatsiooni- kui videopilti otse juhi ja kaassõitja vaatevälja ning privaatrežiimis isegi eraldi sisu mõlemale. Masstootmist sihitakse 2029. aastaks.

HUD pole enam pelgalt infopaneel, see muutub ka disainikeele keskpunktiks. AGC esitles oma polariseeritud HUD-paneeli, mis integreerub mustale klaasiribale ja võib olla kumer, pakkudes nii disaineritele kui inseneridele suuremat vabadust salongi kujundamisel. Samasuguse lähenemisega Aumovio 3D HUD loob silmapaistva sügavustunde: süsteem jälgib juhi silmade asukohta ja kuvab mõlemale silmale veidi erineva pildi, tekitades ruumilise efekti, omamoodi 3D-reaalsuse autoaknal.

Lisaks visuaalsele teabele muutub tuuleklaas ka andurite keskuseks. LiDAR-süsteemid, mis on vältimatud autonoomse sõidu tasemetel 3–5, liiguvad nüüd katuse pealt tuuleklaasi taha. See lahendus parandab aerodünaamikat ja kaitseb sensoreid ilmastiku eest.

Saint-Gobain ja Hesai töötasid välja süsteemi, kus 800-kanaliline LiDAR töötab klaasi tagant ilma signaali kaota. Uus sensor suudab tuvastada objekte kuni 400 meetri kaugusel ning on piisavalt väike, et peituda nähtamatult armatuuri ja tuuleklaasi vahele.

Tänapäevane tuuleklaas pole enam lihtsalt läbipaistev barjäär. See võib muuta oma läbipaistvust, toota päikeseenergiat, kanda kaameraid, andureid ja projitseerimispindu, kõik see muudab klaasi uueks liideseks inimese ja masina vahel.
See areng muudab ka tuuleklaaside vahetuse ja sensorite kalibreerimise märksa keerukamaks. Kui HUD ja LiDAR liiguvad klaasi sisse, muutub iga parandustöö poolenisti tehniliseks kalibreerimisprotsessiks.