Akude taaskasutamine ja ringlussevõtt annab neile uue elu

Ringmajandava mudeli strateegia hõlmab vanemate veoautode ja busside akude eluea pikendamist. Selleks võetakse akusid uuesti ringlusesse ja taaskasutatakse väärtuslikke tooraineid.

Ringmajanduse kontseptsioonist on saanud säästva majandamise keskne komponent. See lähenemine keskendub ressursside säilitamisele, kasutades tooraineid ja tooteid nii kaua kui võimalik enne nende esimese eluea lõpus ringlusesse võtmist. See toob endaga kaasa mitmeid ökoloogilisi ja majanduslikke eeliseid. Tänapäeva kõrgepingeakud sisaldavad arvukalt taaskasutatavaid ja väärtuslikke tooraineid, nagu näiteks koobalt, nikkel, liitium, vask ja alumiinium.

Oluline on märkida, et ka poliitilised jõud nõuavad jätkusuutlike meetmete kasutamist. ELi akumääruse muudatus, mis jõustus 17. augustil 2023 Euroopa rohelise kokkuleppe raames, seab eesmärgiks anda elektrisõidukitele veelgi suurem ökoloogiline eelis sisepõlemismootoritega sõidukite ees. Eesmärgiga edendada ringmajandust, otsitakse terviklikku ülevaadet akude keskkonnamõjust kogu nende elutsükli jooksul. Näiteks alates 2027. aastast peavad akude ja raskeveokite tootjad ringlusse võtma 90% nende kasutatavast niklist ja koobaltist, 2031. aastaks tõuseb protsent 95-ni. Liitiumi ringlussevõtu eesmärk on aastaks 2027 50% ja aastaks 2031 80%.

Akude kogu elutsükkel hõlmab aku esimest ja teist eluiga ning ringlusessevõtu protsessi. Esimest eluiga iseloomustab aku tavapärane kasutamine sõidukis. Olenevalt aku seisukorrast ja esmase kasutamise järel säilinud mahust, on võimalik akut remontida ja uuesti kasutada mõnes teises sõidukis ning seejärel saab seda kasutada veel ka teisel otstarbel, näiteks energiasalvestina. Pärast neid etappe liiguvad kõrgepingeakud ringlussevõtu faasi.

Terviklik lähenemine ringmajandusele peab algama aku esimeses elueas, kui see on kasutusel peamiselt tarbesõidukites, nagu veoautod, bussid või kaubikud. Selles etapis peavad ettevõtted tagama, et nad sõidavad, laadivad ja kasutavad oma sõidukit akusõbralikul viisil. Nii saab aku kasutusiga oluliselt pikendada. Kui akuplokk muutub defektseks või selle üksikud moodulid lakkavad töötamast, saab seda pärast remonti või taastamist mõnes teises sõidukis uuesti kasutada. Pärast oma teenistuse lõppu sõidukis, saab akule anda uue elu näiteks energiasalvestussüsteemis. Pärast teist elu suunatakse aku ringlussevõtu faasi, et tooraineid saaks kasutada uute akude tootmiseks.

„Iga aku, mida ei toodeta üksnes bussi või veoki varuosaks, säästab ressursse ja vähendab süsinikdioksiidi heitkoguseid,“, ütleb Scania akude ringlussevõtu äriarendusjuht Christer Killgren.

„Kasvav nõudlus ringlussevõetud toormaterjalide (tuntud kui sekundaarsed materjalid) järele näitab, et ringmajanduse ja taaskasutuse strateegiate tähtsus suureneb,” ütleb Nicole Rostock, MANi äritransformatsiooni eMobility HV-akude ringlussevõtu ekspert.

Enne taaskasutamist peavad kvalifitseeritud tehnikud ja insenerid akusid põhjalikult kontrollima, et määrata nende tervislik seisund. Hindamise käigus selgub, kas aku vastab sõiduki nõuetele või mitte.

Kahjustatud või vanemate akude hindamine on vajalik enne taaskasutusprotsessi algust, et teha kindlaks, kas neid saab parandada või asendada. Arvatakse, et kuni 85% TRATONi valduses olevatest akudest saab pärast remonti otsekohe uuesti kasutusele võtta või anda neile teine elu. Kui akud jõuavad ringlussevõtu staadiumisse, püütakse ringlusesse võtta toorelemendid, nagu nikkel, koobalt või liitium.

Vanu ja defektseid akusid võimalusel taaskasutatakse ning vastutatakse iga aku eest, mida kasutatakse sõidukites pärast oma esimest eluiga. See on võimalik tänu mitmetele investeeringutele, mille eesmärk on edendada BEV-akudele keskenduvat ringmajandust.

Your browser does not support the canvas element.