Blue Origini New Glenn plahvatas testimisel ja lõi augu Bezose kosmoseplaani

Blue Origini kanderakett New Glenn plahvatas 28. mai õhtul Florida Cape Canaverali LC-36 stardikompleksil staatilise tulekatse ajal. Inimesed viga ei saanud, kuid juhtum tabab New Glenni kõige valusamal hetkel: rakett pidi juba 4. juunil viima orbiidile Amazon Leo internetisatelliidid ning Blue Origin vajab sama kanderaketti ka NASA Kuu-programmi teenindamiseks.

See polnud start, vaid raketi tulekatse

New Glenni plahvatus tähendab tõsist tagasilööki Blue Originile, kuigi rakett ei plahvatanud lennul, vaid staatilise katse ajal. Sellises katses seisab rakett stardiplatvormil, mootorid käivitatakse kontrollimaks kogu stardi-eelset süsteemi ilma õhkutõusuta. Reutersi andmetel toimus anomaalia umbes kell 21.00 USA idaranniku aja järgi, mis tähendab Eestis 29. mai kella 04.00.

Spaceflight Now kirjutab, et New Glenn valmistus 4. juuni lennuks, mille siht oli Amazoni madala Maa orbiidi (LEO) internetisatelliitide orbiidile viimine. Reutersi allika järgi polnud 48 satelliiti plahvatuse ajal raketi küljes, seega kaotas Blue Origin kanderaketi ja sai tõenäoliselt löögi starditaristule, kuid mitte kliendi kasulikule koormale.

New Glenn on Blue Origini päris vastus SpaceXile

Blue Origin nimetab raketti üle 98 m kõrguseks kanderaketiks, mille 7 m läbimõõduga lastikatte all saab vedada ka suuri satelliite ja mahukaid kosmoseaparaate. Ametliku tehnilise info järgi viib New Glenn kuni 45 tonni madalale Maa orbiidile ja üle 13 tonni geostatsionaarsele üleminekuorbiidile.

Esimest astet veavad seitse BE-4 mootorit. Iga BE-4 annab merepinnal 2846 kN tõukejõudu, mis teeb seitsme mootori kogutõukeks ligi 19 922 kN. Ülemine aste kasutab kahte BE-3U mootorit, kumbki 890 kN vaakumtõukejõuga. See asetab New Glenni samasse strateegilisse klassi, kus SpaceX kasutab Falcon Heavyt ja arendab Starshipi.

Võrdlus näitab, miks Blue Originile see avarii nii palju maksab. Falcon Heavy ametlik madala Maa orbiidi kandevõime on 63,8 tonni ja geostatsionaarsele üleminekuorbiidile 26,7 tonni, seega ületab SpaceXi raske rakett New Glenni puhtas maksimaalses kandevõimes. Euroopa Ariane 64 jääb samas madalal Maa orbiidil 21,6 tonni ja GTO-s 11,5 tonni juurde, mistõttu New Glenn oleks Euroopa vaates väga tõsine konkurent suuremahuliste kommertsmissioonide turul.

LC-36 on Blue Originile kitsaskoht

Kõige ebamugavam osa pole ainult raketi kaotus. Spaceflight Now hinnangul paistsid pärast plahvatust kahjustused ka LC-36 taristule, sealhulgas võimalikud tabamused piksekaitsetornile. Sama allikas märgib, et LC-36 on praegu Blue Origini ainus orbitaalstartide kompleks.

See teeb olukorra erinevaks näiteks SpaceXi 2016. aasta Falcon 9 stardiplatvormi plahvatusest. SpaceX sai toona toetuda teistele stardipaikadele, Blue Originil sellist operatiivset varuplaani New Glenni jaoks pole. Kui stardilaud, kütusetaristu või raketi püstitusmehhanism said tõsiselt kannatada, venib paus paratamatult pikemaks kui pelgalt uue raketi kokkupanek.

Aprilli anomaalia muudab pildi halvemaks

Spaceflight Now andmetel sai Blue Origin 22. mail FAA-lt loa New Glenni lendude jätkamiseks pärast NG-3 missiooni probleemi, kus ülemise astme anomaalia jättis AST SpaceMobile’i BlueBird-7 satelliidi valele orbiidile. FAA raport sidus selle varasema vea krüogeense lekkega, mis külmutas hüdraulikatoru ja mõjutas teise astme mootori tööd.

Viimase plahvatuse puhul ütles FAA Spaceflight Now’le, et staatiline tulekatse jäi kommertsstardi litsentsitud tegevuse ulatusest välja ja lennuliiklust see ei mõjutanud. See ei tähenda, et Blue Origin pääseks tehnilise uurimiseta. Vastupidi, ettevõte peab nüüd eristama, kas põhjus peitus mootorites, kütusesüsteemis, maapealses taristus või katseprotseduuris.

NASA jaoks tekib ajagraafiku risk

NASA seob Blue Origini Blue Mooni maanduri kaudu osa Artemis- ja Moon Base-plaanidest New Glenni võimega vedada suuri koormaid Kuu suunas. NASA värskes Moon Base’i ülevaates seisab, et Blue Moon Mark 1 Endurance maandur peaks mitte varem kui 2026. aasta sügisel viima Kuu pinnale NASA seadmeid.

Blue Origini enda info järgi kasutab Blue Moon Mark 1 New Glenni 7 m lastikatet ja suudab viia Kuu pinnale kuni 3 tonni lasti. Seetõttu pole New Glenn NASA jaoks lihtsalt üks kommertsrakett, vaid osa logistilisest ahelast, millega USA tahab ehitada püsivamat kohalolu Kuu lõunapooluse piirkonnas.

NASA administraator Jared Isaacman ütles pärast juhtumit, et agentuur toetab uurimist ja hindab mõju Artemis- ning Moon Base-programmidele. See on ettevaatlik sõnastus, kuid sisuliselt tähendab see üht: kui LC-36 taastamine või New Glenni sertifitseerimine venib, tuleb ka Blue Mooni ajagraafik uuesti läbi arvutada.

Suur rakett peab nüüd tõestama usaldusväärsust

New Glenn jõudis esimest korda orbiidile 16. jaanuaril 2025, kui seitse BE-4 mootorit süttisid LC-36 stardikompleksil ja rakett täitis Blue Origini sõnul esmase eesmärgi. See oli Blue Originile oluline läbimurre, sest ettevõte oli aastaid jäänud orbitaallendude turul SpaceXist kaugele maha.

Nüüd vajab New Glenn teist läbimurret: korduvat, usaldusväärset ja äriliselt rütmikat lendu. Üks plahvatus ei lõpeta programmi, kuid see võib muuta kliendid ettevaatlikuks, lükata edasi Amazon LEO võrgustiku tihedamat ehitamist ja anda SpaceXile veel aega oma ülekaalu kasvatada. Blue Origin võib raketi uuesti üles ehitada, kuid usaldust taastab ainult järgmine puhas katse, järgmine puhas start ja lõpuks järgmine täpne orbiidisisestus.