Eesti autospordilegend Ants Seiler saab omanimelise pingi

Neljapäev 6.juunil, algusega kell 12, toimub Ants Seileri nimelise pingi avamine Pirita teel Vaprate ja teotahteliste inimeste mälestusmärgi juures. Pingi avamisel saavad kokku endised ja tänapäeva võidusõitjad, konstruktorid ja Formula Student Team Tallinna noored. See erakordne üritus on kui sild minevikku ja tänapäeva vahel. Pingi avab  Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Ülevaate Ants Seilerist teeb legendaarne rallilegend Uno Aava. Ants Seileri loomingulise mõtte tulemusena pandi alus vormel Estoniate tootmisele Eestis. Kokku valmistati 40 aasta jooksul 1331 Estoniat, 26 mudelit ja 40 modifikatsiooni.

Olles 1950 aastatel võidusõitja mootorrattal tekkis tal soov ehitada omale vormel-3 klassi võidusõiduauto, et osaleda N. Liidu autovõidu-sõitudel. Ta konstrueeris kodus ja ehitas Tallinna Autoremonditehases esimese Eesti võidusõiduauto ESTONIA-1. Auto oli sedavõrd hea, et juba esimesel võidusõidul Leningradis Nevski ringrajal püstitas Ants Seiler absoluutse kiirema ringi läbimise rekordi. Ta oli VSÜ Kalev AMK sportlane.

Omades tehnikumi hariduse innustus ta konstrueerima parendatud konstruktsiooniga võidusõiduautod Estonia-2 ja Estonia-3, milledega mindi juba N. Liidu meistrivõistlustele. Viimase masina konstruktsioon oli niivõrd hea, et seda telliti ALMAVÜ poolt Tallinna Autoremonditehaselt 36 autot. Sellest tellimusest sai alguse üle 1330 võidusõiduauto tootmine tehases. Võidsõiduautode seeriaviisilise toodangu juurutamise eest autasustati Ants Seilerit NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Suure hõbemedaliga.

Ants Seiler ei loobunud võidusõidust, võisteldes Estonia-2-l võitis ta 1959 aastal Kalevi I Suursõidu ja 1960 Kalevi II Suursõidu. 1961 aastal N. Liidu tšempioni tiitli ja tema rinda hakkas ehtima NSVL meistersportlase märk.

Ants Seileri loomingulise mõtte tulemusena ja koostöös teiste konstruktoritega valmisid järgnevatel aastatel erinevate konstrukt-sioonidega võidusõiduautod: Estonia-4, Estonia-5, Estonia-8, Estonia-9, Estonia-10, Estonia 12, Estonia-13 ja Estonia-14, milledel Eesti sportlased võitsid arvukalt auhindu ja medaleid.

Samaaegselt võidusõiduautode valmistamisega võistles Ants Seiler mitmetel autovõidusõitudel saades auhinnalisi kohti. 1965 aastal võitis ta Estonia-9-l N. Liidu mitmeetapilisel meistrivõistlustel kokkuvõttes hõbemedali ja sama kordas ta 1966 aastal. Ta oli NSVL koondise liige võisteldes Itaalias, Ungaris, Saksa DV-s ja mujal.

Ants Seiler hukkus 2.06.1968 Baltimaade esivõistlusel Riias Bikernieki ringrajal. Ants Seiler kirstu kattis VSÜ „Kalev“ lipp ja tema hauasambal on „Kalevi“ vapp.

Ants Seiler oli enam kui pelgalt konstruktor−võidusõitja, ta oli ere näide andekast suure perspektiivitundega inimesest, kelle looming on eeskujuks olnud mitmele põlvkonnale.