Saksa idufirma tegi ajalugu, Spectrum viis esimest korda raketi Mandri-Euroopast orbiidile
Teisel katsel kohe orbiidile
Kaheastmeline Spectrum startis Andøyast kell 22.12 Kesk-Euroopa aja järgi ja jõudis orbiidile veidi enam kui seitsme minutiga. Rakett viis kaasa viis CubeSati ning ühe tehnoloogiaeksperimendi.
ESA andmetel on Spectrum 28 meetrit kõrge ja 2 meetrit lai. Esimeses astmes töötab kümme mootorit ning rakett suudab viia madalale Maa orbiidile kuni 1000 kg kasulikku lasti. See asetab Spectrumi väikeste ja keskmiste satelliitide starditurule, mitte Ariane 6 klassi raskete kanderakettide konkurendiks.
Saavutus muutub märksa tähelepanuväärsemaks, kui meenutada esimest lendu. Spectrum startis samast kosmodroomist 2025. aasta märtsis, kaotas umbes poole minuti pärast juhitavuse ja kukkus merre. Isar sai siiski kätte piisavalt lennuandmeid, et järgmise raketiga kaugemale jõuda. Sedapuhku umbes 2000 korda kauem.
„Esimene Euroopast” vajab väikest tärni
Pealkirjadega tasub siin ettevaatlik olla. Euroopa raketid on satelliite orbiidile saatnud aastakümneid. Ariane ja Vega stardivad aga Euroopa kosmodroomilt Kourous Prantsuse Guajaanas, Lõuna-Ameerikas.
Spectrumi saavutus seisneb selles, et tegemist oli esimese eduka kommertsorbitaalstardiga Mandri-Euroopa pinnalt. ESA nimetab Isar Aerospace'i ühtlasi esimeseks Euroopa ettevõtteks, mis jõudis omaenda kanderaketiga orbiidile.
Ka Suurbritannia jõudis 2023. aastal lähedale. Virgin Orbiti LauncherOne tõusis Cornwallist õhku Boeing 747 tiiva all, kuid raketi tehniline rike nurjas orbiidile jõudmise.
Seega pole päris täpne väita, et Euroopa pole varem rakette kosmosesse saatnud. Täpne väide on palju huvitavam: nüüd suudab Euroopa erafirma saata satelliite orbiidile otse Mandri-Euroopa stardiplatsilt.
Isar tahab teha sellest äri, mitte rekordit
Isar Aerospace asutati alles 2018. aastal. Ettevõtte eesmärk pole mõistagi üks ajalooline lend, vaid regulaarne starditeenus.
Reutersi andmetel ehitab ettevõte juba viit järgmist raketti ning tahab pikemas plaanis jõuda kuni 40 stardini aastas. Lisaks Andøyale arendab Isar teist stardipaika Kanadas Nova Scotias, kust esimesed lennud võiksid alata 2028. aastal.
See on juba märksa keerulisem ülesanne. Üks edukas lend tõestab, et Spectrum suudab orbiidile jõuda. Kümned stardid aastas nõuavad odavat tootmist, töökindlat tarneahelat ja eelkõige kliente, kes usaldavad oma mitme miljoni eurose satelliidi suhteliselt värske raketi otsa.
Euroopa vajab SpaceX-i kõrvale oma variante
Spectrumi tähtsus ulatub Isar Aerospace'ist kaugemale. Euroopa on viimastel aastatel saanud üsna ebamugava õppetunni selle kohta, mida tähendab ebapiisav stardivõimekus.
Ariane 6 hilines, Vega-C lendas vahepeal harva ning koostöö Venemaa Sojuzidega lõppes pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Osa Euroopa satelliite tuli seetõttu saata orbiidile USA SpaceX-i rakettidega.
Ariane 6 olukord on nüüd paranemas ja Arianespace tahab jõuda 2027. aastaks üheksa kuni kümne stardini aastas. ESA kaalub juba suuremat lennusagedust, sest satelliitide nõudlus kasvab.
Spectrum ei asenda Ariane 6 ega hakka Falcon 9-ga tonnide kaupa Starlinke vedama. Tema ülesanne on teine: pakkuda väiksematele satelliitidele Euroopa enda kiiremat ja paindlikumat stardivõimalust.
