Geely tahab laadida elektriauto nelja minutiga, 2,2 MW muudab senised kiirlaadijad üsna aeglasteks
See on oluline, sest laadija maksimaalne võimsus üksi ei näita elektriauto laadimiskiiruse kohta kaugeltki kõike. 2200 kW tipp on muljetavaldav, aga märksa huvitavam saab olema see, kui kaua aku sellist võimsust vastu võtta suudab.
BYD rekord püsis umbes pool aastat
Geely sihib otseselt BYD-d. Viimane esitles märtsis teise põlvkonna Blade Battery ja Flash Chargingu süsteemi, mis annab ühe pistiku kaudu kuni 1500 kW.
BYD lubab laadida sobiva auto aku 10 protsendilt 70 protsendini viie minutiga ning 10 protsendilt 97 protsendini üheksa minutiga. Isegi -30 °C juures peaks 20-97 protsenti võtma 12 minutit.
Geely 2200 kW ületaks BYD tippvõimsust umbes 47 protsenti. See ei tähenda automaatselt 47 protsenti lühemat laadimisaega, sest aku laadimisvõimsus langeb laetustaseme kasvades ning määravaks saavad elementide keemia, temperatuur ja jahutus.
Teisisõnu on 2,2 MW suurepärane number plakatil. Laadimiskõver näitab, kas tegemist on ka suurepärase tehnoloogiaga.
Megavatt pole Geely jaoks enam uus
Geely ei alusta päris nullist. Kontsern on juba ehitanud 1,5 MW laadimispunkte ning Zeekri uuemad mudelid kasutavad 900 V elektriarhitektuuri. Järgmise põlvkonna tehnika liigub 1000 V suunas.
Kõrgem pinge aitab sama võimsuse juures voolutugevust vähendada, kuid 2,2 MW tähendab ikkagi erakordset koormust nii autole kui laadimisjaamale. Sellise võimsuse juures ei piisa enam lihtsalt jämedamast kaablist. Vaja läheb vedelikjahutust, väga tõhusat aku termohaldust ja laadimiskoha enda energiataristu põhjalikku ümbermõtestamist.
2200 kW tähendab teoreetiliselt, et täisvõimsusel liiguks nelja minutiga autosse ligi 147 kWh energiat. Reaalses autos seda loomulikult ei juhtu, sest laadimisvõimsus pole kogu sessiooni jooksul konstantne. Arvutus näitab siiski, millisesse suurusjärku Hiina tootjate laadimisvõistlus on jõudnud.
Euroopas pole 2,2 MW-st veel kuigi palju kasu
Euroopa vaatenurgast on numbrid peaaegu koomilised. Paljud praegused 800 V elektriautod peavad 250-350 kW laadimist juba väga heaks tulemuseks. Geely räägib sellest kuus kuni üheksa korda suuremast tippvõimsusest.
Kitsaskoht liigub seetõttu autost laadimisjaama. Üksainus 2,2 MW laadimissessioon võib nõuda rohkem võimsust kui väike ärihoone ning mitme sellise laadija samaaegne kasutamine sunnib jaamades kasutama kohalikke akupuhvreid ja võimsat võrguühendust.
BYD lahendab sama probleemi juba energiasalvestitega laadimisjaamade abil ning plaanib 2026. aasta lõpuks Hiinasse 20 000 Flash Chargerit. Euroopa laienemine on samuti alanud. Geely peab nüüd näitama mitte ainult kiiremat laadijat, vaid ka seda, kuidas 2,2 MW pärismaailmas mõistliku hinnaga kättesaadavaks teha.
Elektriautode laadimisvõistlus on seega jõudnud veidrasse punkti. Veel mõni aasta tagasi vaidles tööstus selle üle, kas 350 kW on üldse vajalik. Nüüd valmistub Geely näitama 2200 kW ning põhiline küsimus pole enam, kas auto jõuab laadida. Küsimus on, kas elektrivõrk jõuab autoga sammu pidada.
