Kuidas käituda liiklusõnnetuse korral? Algas üleriigiline kampaania „Mis teha, kui juhtus“

Eestis satub liiklusesse igapäevaselt tuhandeid juhte ning paratamatult kaasnevad sellega ka riskid. Ainuüksi 2026. aasta esimese kuue kuuga registreeriti Eestis 18 759 liikluskindlustuse juhtumit. See tähendab keskmiselt 104 õnnetust iga päev, mis näitab, et tegemist on meie igapäevase reaalsusega.

Rasketel hetkedel on otsustava tähtsusega teadlikkus ja kiire tegutsemine. Just seetõttu käivitus 26. augustil üleriigiline liiklusohutuse teavituskampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF), Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti koostöös sündinud algatus keskendub praktilistele juhistele: kuidas toimida pärast avariid, millised on kannatanu õigused ning kust leida psühholoogilist tuge või leinanõustamist.

Ekspertide soovitused ja tsitaadid: millest alustada?

LKF-i juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul on kampaania eesmärk anda inimestele vajalikud teadmised enne, kui kriisiolukord reaalselt kätte jõuab:

„Õnnetus on alati ootamatu ja sageli selgub alles pärast juhtumit, et me ei tea, mida edasi teha või kust abi küsida. Just seetõttu pidasime LKF-is vajalikuks selle teema laiemalt fookusesse võtta. Väiksema plekimõlkimise puhul on oluline teada, kuidas juhtunu õigesti vormistada, raskema õnnetuse korral aga juba seda, millised on kannatanu õigused ning kust saada abi ja tuge. Soovime anda inimestele need teadmised enne, kui neid päriselt vaja läheb. Nii on õnnetuse järel vähem teadmatust ja lisastressi, asjaajamine lihtsam ning vajalik abi jõuab inimeseni kiiremini,“ ütles Pärenson.

Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul on esmane reegel alati sündmuskoha ohutuse tagamine:

„Õnnetusse sattudes oleme paratamatult pingeolukorras, kus ka pealtnäha lihtsad otsused võivad tunduda keerulised. Kas helistada häirekeskusesse? Millal on vaja kutsuda politsei? Millal saavad osapooled juhtunu ise vormistada ja mida tuleb sündmuskohal kindlasti teha? Politsei jaoks on oluline, et inimesed oskaksid sellises olukorras eelkõige tagada enda ja teiste ohutuse ning teaksid, millal on vaja kutsuda abi,“ ütles Kirss.

Kuigi kampaania keskendub suuresti tagajärgedega tegelemisele, tuletab Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi meelde, et paljusid õnnetusi saab ennetada õigete liikluskäitumise valikutega:

„Algava kampaania keskne fookus on küll sellel, mida teha pärast liiklusõnnetust, kuid meie jaoks on samaväärselt tähtis rääkismisest ka sellest, mida saab teha, et õnnetusi vältida. Sõidukiiruse valik, kõrvalised tegevused liikluses, väsimus ja tähelepanu hajumine on riskid, mida liikleja saab oma käitumisega vähendada. Tahame juhtida tähelepanu just nendele igapäevastele valikutele, millest sõltub nii meie endi kui ka teiste liiklejate ohutus,“ kommenteeris Lengi.

Kindlustus ja tugisüsteemid on abiks

Õnnetuse materiaalne pool on samuti märkimisväärne. 2025. aastal hüvitasid kindlustusseltsid liikluskahjusid enam kui 82,7 miljoni euro eest. Tuuli Pärenson rõhutab, et kuigi kõiki olukordi ei saa ära hoida, aitab tugivõrgustik tagajärgedega toime tulla:

„Meil kõigil juhtub. Ükskõik kui hoolsad ja ettevaatlikud me oleme, ei ole kõiki õnnetusi võimalik ära hoida. Küll aga saame olla paremini valmis selleks, mida teha pärast õnnetust. Kindlustus aitab tagajärgedega toime tulla, aga sama oluline on teada, kust alustada ja kelle poole abi saamiseks pöörduda,“ ütles Pärenson.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ kestab kuni 27. septembrini 2026. Praktilised ja detailsed juhised on kättesaadavad ametlikul veebilehel https://www.lkf.ee/mistehakuijuhtus