Tee projekteerimise normid muutuvad paindlikumaks

Pikka aega kehtinud ja suuresti vananenud määrus on viidud kooskõlla viimasel ajal kasutatavate meetodite ja võtetega ning arengusuundumustega tee-ehituse valdkonnas. 

„Uue määruse väljatöötamisel hoiduti erinevate projektlahenduste üksikasjalikust reguleerimisest. Oluline on regulatsiooniga katta üldprintsiibid ja kõige olulisemad ohutusnõuded. Seega muutuvad normid kohati üldisemaks ning välja jäetakse teemad, mis on juba muudes juhendites ja standardites käsitletud. See võimaldab teede projekteerimisel rohkem paindlikkust ning innovatiivsete lahenduste rakendamist,” sõnas kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu.

Tee konstruktsioonide puhul on läbivalt loobutud erinevatest nõuetest materjalidele. Kui tagatud on vastavus standarditele ja tõestatud püsivus, siis võib uue määruse kohaselt kasutada erinevaid materjale. Selline lähenemine võimaldab nii kohaliku toorme laialdasemat kasutamist kui ka innovatsiooni ehitusmaterjalide tootmisel. 

Kaovad ka pikka aega kasutusel olnud maantee klassid ehk tee tehnilist taset iseloomustavad tunnused, mis määratakse eeldatava liiklussageduse alusel. Uute normide kohaselt valitakse tee parameetrid tee funktsiooni järgi. 

Lisaks muudetakse nii tee korrashoiu, kasutusea, nähtavusnõuete ja haardeteguri kui ka kergliiklusteede, bussipeatuste ja valgustusega seonduvat.

Tee projektlahendus peab jätkuvalt tagama, et oleks loodud ohutud liiklemistingimused kõigile liiklejatele ehk tuleb luua selline keskkond, mis toetab valitud sõidukiirusest kinnipidamist, on liiklejale tajutav ja mõistetav ning võimaldab liiklejal hinnata liiklusolukorda õigeaegselt.