• 
• 
• 

Kuidas automaksul läheb ja kuidas inimesed selle maksmist väldivad

Eesti mootorsõidukimaksu esimene täisaasta näitas korraga kahte täiesti erinevat lugu. Aastamaks toimis riigi seisukohalt üsna etteaimatavalt: inimesed said maksuteated ja valdavalt maksid. Registreerimistasu puhul läks aga algne prognoos suurelt mööda, sest maks ei tabanud lihtsalt olemasolevat turgu, vaid muutis turgu ennast.

2025. aasta riigieelarves loodeti mootorsõidukimaksu kahest komponendist saada kokku 236 miljonit eurot: 99 miljonit aastamaksust ja 137 miljonit registreerimistasust. Tegelik netolaekumine kujunes ligikaudu 151 miljonile eurole. Puudu jäi umbes 85 miljonit ehk 35.9 protsenti algsest ootusest.

Peaaegu kogu möödalask tuli registreerimistasust. Selle algne 137 miljoni euro prognoos kärbiti 2025. aasta jooksul 90 miljonile, kuid lõplik netolaekumine jäi ikkagi 64,2 miljonile eurole. Seega laekus algsest ootusest 72.8 miljonit ehk 53.1 protsenti vähem. Isegi juba tugevalt kärbitud 90 miljoni euro prognoos jäi tegelikust 25.8 miljoni ehk 28.7 protsendi võrra kõrgemaks.

See ei olnud tehniline arvestusviga. See oli eelkõige käitumisprognoosi viga.

Aastamaks ja registreerimistasu käituvad täiesti erinevalt

Mootorsõidukimaksu nimetuse alla koondatakse avalikus arutelus sageli kaks sisult erinevat makset.

Aastamaks sõltub suuresti juba olemasolevast sõidukipargist. Kui registris on maksustatav auto ja seadus määrab selle maksusumma, saab riik potentsiaalse tulu suhteliselt hästi välja arvutada. Inimesel võib maks ebameeldiv olla, kuid maksukohustus tekib sõltumata sellest, kas ta sel aastal uue auto ostab.

Registreerimistasu töötab teisiti. Seda mõjutavad uute ja kasutatud autode ostud, import, omanikuvahetused ning sõidukite tehnilised omadused. Inimene saab tehingu tegemata jätta, edasi lükata, valida teistsuguse auto või muuta viisi, kuidas sõidukit kasutatakse ja registris käsitletakse.

Just seepärast osutus registreerimistasu tulu palju elastsemaks kui aastamaks.

2025. aastal laekus aastamaksu 87 miljonit eurot. MTA andmetel saabus aasta jooksul tasumistähtaeg umbes 89,67 miljoni euro ulatuses ning aasta lõpuks oli sellest tasutud 97,6 protsenti. See ei jäta eriti ruumi väitele, et automaksu eelarveauk tekkis massilisest maksmata jätmisest.

Aastamaksu algse 99 miljoni euro prognoosiga ei saa tegelikku 87 miljonit siiski üks ühele võrrelda. Aasta jooksul muudeti poliitikat: lastega peredele kehtestati tagasiulatuv maksuvähendus ning riik tagastas ligikaudu 18 miljonit eurot. Pärast selle muudatuse arvestamist oli aastamaksu lõplik eelarveprognoos tegelikule laekumisele väga lähedal.

Registreerimistasuga sellist seletust ei ole. Selle puhul jäi tulu väiksemaks peamiselt sellepärast, et tehinguid tehti oodatust vähem.

Maks tõi suure osa 2025. aasta autoostudest ettepoole

Registreerimistasu mõju hakkas paistma enne seda, kui tasu 1. jaanuaril 2025 üldse kehtima hakkas.

Inimestel, kes kavatsesid auto niikuinii lähiajal osta või omanikuvahetuse vormistada, tekkis väga selge majanduslik põhjus teha tehing ära 2024. aasta lõpus. Transpordiamet nimetas seda hiljem otsesõnu üheks 2025. aasta alguse turulanguse põhjuseks.

Tulemus paistab esimese kvartali numbritest erakordselt hästi.

2024. aasta esimeses kvartalis registreeriti M1- ja N1-kategooria sõiduautosid ja väikekaubikuid esmakordselt 10 909. 2025. aasta samal perioodil oli neid 4612 ehk 57.7 protsenti vähem.

Omanikuvahetusi tehti 2024. aasta esimeses kvartalis 36 909, aasta hiljem vaid 14 458. Langus ulatus 60.8 protsendini.

Need numbrid ei tähenda, et automaks põhjustas kogu languse. Eesti majanduskeskkond oli samal ajal nõrk, intressid kõrged ja tarbijate kindlustunne piiratud. Kuid maksu ajastus andis turule tugeva lisalöögi ning tekitas klassikalise etteostuefekti: osa 2025. aasta nõudlusest realiseeriti juba 2024. aastal.

Siit tuleb ka kõige olulisem õppetund algse prognoosi kohta. Maksu mõju ei saa hinnata ainult küsimusega, kui palju keskmine tehing riigile raha annab. Tuleb hinnata ka seda, kui palju tehinguid maksu tõttu üldse tegemata jääb või teise aega nihkub.

Riik arvestas käitumise muutusega, kuid kaugelt liiga vähe

Oleks ebaõiglane väita, et automaksu koostajad ei arvestanud inimeste käitumise muutumisega üldse. Eelnõu varasemates mõjuarvutustes vähendati registreerimistasu teoreetilist tulu muu hulgas käitumusliku mõju, rakendusprobleemide ja teiste maksutulude võimaliku vähenemise tõttu.

Probleem seisnes selles, et tegelik reaktsioon osutus arvestatust palju tugevamaks.

2025. aasta jooksul pidi Rahandusministeerium registreerimistasu prognoosi 137 miljonilt eurot 90 miljonile kärpima. Aasta tegelik 64,2 miljonit näitas, et ka korrigeeritud prognoos oli endiselt liiga optimistlik.

Rahandusministeerium tõi hiljem põhjustena välja autoturu oodatust aeglasema taastumise, 2024. aasta lõpu etteostmise, üldise majandusliku ebakindluse ja maksu enda tulevikku puudutanud ebakindluse. Kui tarbija ei tea, kas maks jääb praegusel kujul püsima, võib ka see olla põhjus ostu edasi lükata.

Registreerimistasu tabab eriti otseselt tehinguhetke

Registreerimistasu psühholoogiline mõju erineb aastamaksust.

Aastamaks jaguneb inimese jaoks auto omamise perioodi peale. Registreerimistasu tuleb aga nähtavale hetkel, mil inimene teeb suure ostu. Kui kasutatud auto maksab näiteks 15 000 eurot ja selle registritoiming lisab hinnale veel märgatava neljakohalise summa, muutub maks auto hinna tajutavaks osaks.

See muudab ka autode omavahelist hinnasuhet. Kahe muidu sarnase kasutatud sõiduki puhul võib CO2 näit, mass, vanus või varasem registreerimisajalugu muuta nende tegeliku ostukulu ootamatult erinevaks.

Turu seisukohalt tähendab see, et registreerimistasu ei ole lihtsalt riigi tuluallikas. See töötab hinnasignaalina ja suunab valikuid.

2026. aasta prognoos on juba 38 miljoni võrra väiksemaks tehtud
2027. aasta suvise prognoosi ajal eeldas riik, et registreerimistasu võiks 2026. aastal tuua umbes 120 miljonit eurot. 2026. aasta kevadeks oli see ootus kärbitud 82 miljonile eurole.

Kärbe on 38 miljonit eurot ehk 31.7 protsenti.

2026. aasta esimese kahe kuuga oli registreerimistasu laekunud 11 miljonit eurot, märtsi lõpuks 17,4 miljonit ja aprilli lõpuks 24,2 miljonit.

Kui 82 miljoni euro aastaprognoos jagada täiesti mehaaniliselt 12 kuu peale, peaks aprilli lõpuks olema laekunud umbes 27.3 miljonit eurot. Tegelik 24,2 miljonit moodustab sellest 88.5 protsenti.

Sellest ei saa veel teha järeldust, et ka 82 miljoni euro prognoos kindlasti täitumata jääb. Autoturg on hooajaline ning kevadel oli näha selget paranemist. Rahandusministeerium märkis, et märtsis jõudis esmaregistreerimiste arv juba 91 protsendini 2024. aasta märtsi tasemest ning aprillis 95 protsendini.

Ent võrdlus maksueelse 2024. aasta sama perioodiga on ise veidi petlik, sest 2024. aasta jooksul hakkas automaksu ootus turgu järjest rohkem mõjutama. Pikaajalisema normaaltaseme juurde naasmist tuleb hinnata pikema aegridadega.

Praegune seis lubab öelda pigem seda, et turg taastub, kuid riik ise ei usu enam 120 miljoni euro suurusse aastatulusse.

Loominguline maksukäitumine: kõigepealt osteti varem, siis hakati registrit vaatama

Automaksu mõju ei piirdu sellega, et osa inimesi ostab auto hiljem või jätab ostmata. Maks muudab ka seda, milliseid võimalusi inimesed registris ja seaduses otsivad.

Kõige selgem ja ametlikult dokumenteeritud näide on raskete linnamaasturite ümberregistreerimine matkaautodeks.

ERR kirjutas 2026. aasta juunis, et kümneid linnamaastureid oli võetud arvele elamuna ehk matkaautona. Põhjus on rahaline: erineva kategooria sõidukile võib rakenduda oluliselt teistsugune maksuarvutus. ERR tõi näiteks BMW X7, mille registreerimistasu oleks tavakujul ligikaudu 6000 eurot, matkaautona aga umbes 2400 eurot.

See ei tähenda automaatselt maksupettust. Transpordiamet rõhutas, et sõiduk peab vastama matkaautole kehtestatud nõuetele ning muudatus tuleb ametlikult vormistada. Kuid nähtus näitab väga ilmekalt, kuidas kõrge registreerimistasu loob tugeva stiimuli otsida seaduslikku või seaduse piiril asuvat tehnilist lahendust, mis muudab sõiduki maksustatavat kategooriat.

Mida suurem on kategooriate vaheline maksuerinevus, seda väärtuslikumaks selline ümberklassifitseerimine muutub.

Ajutine registrist kustutamine muutus rahaliselt oluliseks

Teine käitumuslik nihe puudutab sõidukeid, mida tegelikult ei kasutata. Kui auto seisab aastaid kuuris, garaažis või projektina lahtivõetuna, oli selle registristaatus varem paljude omanike jaoks üsna ükskõikne. Aastamaks muutis selle rahaliseks küsimuseks.

Transpordiamet on ise soovitanud kasutuseta sõiduki nõuetekohaselt ajutiselt registrist kustutada, kui omanik seda liikluses ei kasuta. Teatud registristaatuse korral ei teki uuel maksustamisperioodil tavapärast aastamaksukohustust või arvutatakse maks sõiduki registrisse naasmisel proportsionaalselt.

Samas tuleb siin eristada ajutist kustutamist ja vana tüüpi peatatud registrikannet. Üleminekureeglid ei ole nende puhul samad ning osa seni peatatud sõidukeid hakkab 2027. aastast taas maksustamise vaatevälja jõudma.

Transpordiameti andmetel oli 2026. aasta suvel registris endiselt üle 180 000 peatatud registrikandega sõiduki. Suur osa neist on niinimetatud fantoomsõidukid: autod, mida füüsiliselt enam ei eksisteeri, mis on ammu müüdud, lammutatud või mille asukohta omanik ei tea.

Automaks pani seega inimesi tegema ka midagi, mida riik on aastaid soovinud: registrit korrastama. Selles mõttes on maksul kõrvalmõju, mida pelgalt maksutulu numbritest ei näe.

Auto Eestist välja viimine võib tähendada osa registreerimistasu tagastamist

Alates 2025. aasta juulist saab teatud tingimustel taotleda registreerimistasu osalist tagastamist, kui sõiduk viiakse Eestist välja ja kustutatakse Eesti liiklusregistrist.

2025. aasta lõpuks oli Transpordiamet saanud 2015 tagastamistaotlust ning tagastanud üle kahe miljoni euro.

See on seaduses ette nähtud mehhanism, mitte maksust kõrvalehiilimine. Samas mõjutab see turu majandusloogikat. Kui Eestis registreeritud suhteliselt uus auto müüakse välismaale, ei jää kogu esialgne registreerimistasu tingimata Eesti riigile.

Seetõttu on oluline eristada brutokogumist ja netolaekumist. Transpordiamet kogus 2025. aastal registreerimistasuna üle 66,2 miljoni euro, kuid pärast tagastusi oli eelarveline netotulu ligikaudu 64,2 miljonit.

Kõige tõhusam maksust „kõrvalehoidmine” oli lihtsalt tehingu tegemata jätmine

Avalikus debatis otsitakse sageli eksootilisi maksunippe, kuid riigi tulude seisukohalt oli kõige tähtsam käitumine palju lihtsam: inimesed ei ostnud autot, ostsid odavama või teistsuguse auto, vormistasid tehingu enne maksu jõustumist või lükkasid selle edasi.

Seda ei saa nimetada maksudest kõrvalehoidmiseks juriidilises tähenduses. See on maksule reageerimine.

Majandusteaduses on see täiesti tavapärane. Kui mingi tegevuse hind maksuga tõuseb, tehakse seda tegevust vähem või otsitakse asendusi. Registreerimistasu puhul on seos eriti otsene, sest maks tekib konkreetse tehingu juures.

Riigi jaoks on siin ebamugav paradoks. Mida kõrgem on registreerimistasu, seda suurem võib olla ühe tehingu tulu, kuid seda suurem on ka stiimul tehingut vältida. Mingist punktist alates ei kasva maksutulu enam maksumäära tempos.

Kas automaks täidab eesmärki, kui tulu jääb prognoosist väiksemaks?

See sõltub sellest, millist eesmärki vaadata.

Kui eesmärk oli saada 2025. aastal riigieelarvesse 236 miljonit eurot, siis tulemus jäi selgelt nõrgaks. Ligikaudu 151 miljoni euro suurune tegelik netotulu tähendab umbes 85 miljoni eurost puudujääki võrreldes algse kavaga.

Kui eesmärk oli muuta autode ostu- ja omamiskäitumist, siis mõju oli vastupidi väga tugev.

Turuaktiivsus kukkus, osa tehinguid toodi ettepoole, ostuotsuseid lükati edasi, registrit hakati aktiivsemalt korrastama ning vähemalt osa omanikke otsis sõiduki kategooria muutmise kaudu väiksemat maksukoormust.

Just siin tekib poliitiline vastuolu. Fiskaalne maks tahab laia ja stabiilset maksubaasi. Käitumist muutev maks tahab, et inimesed muudaksid oma käitumist ja vähendaksid maksustatavat tegevust. Ühe maksuga on keeruline maksimeerida mõlemat eesmärki korraga.

2027 võib tuua järgmise suure käitumislaine

Automaksu süsteem pole veel stabiliseerunud.

2027. aastast muutub oluliseks peatatud registrikandega sõidukite teema. Kui praegu registris olevate kümnete tuhandete vanade või teadmata saatusega autode maksustamine reaalselt läheneb, tekib omanikel uus tugev põhjus sõiduki staatus enne tähtpäeva korda teha.

See võib tuua korraga suurema registrist kustutamise laine, romusõidukite vormistamise ja omandisuhete korrastamise.

Teine küsimus on registreerimistasu pikaajaline mõju Eesti autopargi vanusele. Kui kõrge tehingukulu vähendab uuemate autode ostmist ja omanikuvahetusi, võib maks keskkonnaeesmärgiga osaliselt vastuollu minna: vanem auto püsib kauem kasutuses lihtsalt seepärast, et vahetamine maksab rohkem.

Selle mõju hindamiseks on üks aasta liiga lühike aeg, kuid just seda näitajat tasub järgmiste aastate jooksul jälgida.

Järeldus

Eesti automaksu esimene aasta andis riigile üsna selge õppetunni.

Aastamaks on prognoositav. Kui maksukohustus on registri järgi teada, maksavad inimesed selle valdavalt ära.

Registreerimistasu on palju ebakindlam. See sõltub tegevusest, mida inimesed saavad ajastada, vähendada või vältida. 2025. aasta algne 137 miljoni euro registreerimistasu prognoos kukkus tegeliku 64,2 miljoni euro kõrval sisuliselt pooleks. Ka 2026. aasta ootus on juba 120 miljonilt 82 miljonile eurole kärbitud.

Seega pole peamine küsimus, kas inimesed suudavad automaksu maksta. Peamine küsimus on, kui palju nad muudavad selle tõttu oma käitumist.

2025. aasta vastus oli: väga palju.

Ja mida kauem maks kehtib, seda rohkem õpib turg sellega arvestama. Etteostmise ühekordne efekt kaob, kuid asemele tulevad püsivamad kohandumised — teistsugused autoostud, pikemad omamisperioodid, registri korrastamine, kategooriate optimeerimine ja vajadusel tehingu tegemata jätmine. Just seepärast tasub registreerimistasu tulevast eelarvetulu hinnates suhtuda ka 82 miljoni euro prognoosi pigem stsenaariumi kui kindla rahana.