Rasked elektriautod pole auklike teede peamine süüdlane

Elektriautod ja suured linnamaasturid muutuvad järjest raskemaks, kuid viimase uuringu põhjal ei saa neid pidada teede auklikkuse peamiseks põhjuseks. Ajakirja Autocar poolt usutletud Briti tee-ehituse eksperdid osutavad palju suurema mõjuga teguritele: raskeveokitele, vee tungimisele teekattesse, külmumis- ja sulamistsüklitele, kuumalainetele ning aastatepikkusele remondivõlale.

Sõiduautod on tõesti muutunud raskemaks

Autocari analüüsi järgi on uute autode keskmine tühimass üheksa aastaga kasvanud ligi 400 kg, 1553 kilogrammilt 1947 kilogrammini. Väljaande 2025. aastal testitud 73 auto keskmine mass ulatus juba 2024 kilogrammini ning valimis domineerisid linnamaasturid ja elektriautod.

Massi kasv on seega reaalne. Elektriautode puhul moodustab märkimisväärse osa lisakilodest veoakupakk. Suured linnamaasturid on omakorda pikemad, laiemad ning kasutavad tugevamaid kere- ja veermikukomponente.

Sellest on lihtne järeldada, et raskemad autod lõhuvad teid rohkem. Füüsikaliselt peab see ka paika, kuid sõiduauto ja raskeveoki mõju suurusjärk on väga erinev.

Teljekoormus muudab võrrandit

Leedsi ülikooli tsiviilehituse valdkonna teadlane Ali Rahman selgitas Autocarile, et teekatte kahjustus kasvab teljekoormuse suurenedes väga kiiresti. Teede projekteerimisel kasutatav niinimetatud neljanda astme seadus tähendab lihtsustatult, et teljekoormuse kahekordistumine võib kasvatada teekattele avalduvat kahjustavat mõju umbes 16 korda.

Just seepärast pole 1800 kg sisepõlemismootoriga auto ja 2100 kg elektriauto erinevus võrreldav sõiduauto ja mitmeteljelise raskeveoki erinevusega.

Rahmani hinnangul tekitavad raskeveokid põhilise osa liikluskoormusest põhjustatud teekahjustustest. Ühe raskeveoki läbimine võib teekattele mõjuda samas suurusjärgus kui tuhanded sõiduautode läbimised. Seetõttu pole tehniliselt põhjendatud tõsta elektriautosid või linnamaastureid teede lagunemise peamiseks süüdlaseks.

See ei tähenda, et sõiduauto mass oleks tähtsusetu. Kui kogu autopark muutub raskemaks, suureneb ka teede koormus. Küsimus on mõju proportsioonis.

Auk sünnib vee, temperatuuri ja koormuse koostöös

Briti kliima pakub löökaukude tekkeks peaaegu ideaalseid tingimusi. Vesi tungib asfaldi mikropraodesse, temperatuur langeb alla nulli ning jäätuv vesi paisub. See nõrgestab teekatte struktuuri.

Külmaga muutub bituumen rabedamaks. Kui sõidukid nõrgenenud kohast üle sõidavad, hakkab materjal murduma ning väikesest praost kujuneb löökauk. Tsükkel võib talvel korduda lühikese aja jooksul mitu korda.

Probleemi teine äärmus on kuumus. Kõrge temperatuur pehmendab bituumensideainet ning muudab teekatte suure koormuse all deformatsioonidele vastuvõtlikumaks. Kliima muutumine ja sagedasemad äärmuslikud temperatuurid suurendavad seega tee konstruktsioonile mõjuvat pinget.

Suurbritannial on 18,62 miljardi naela suurune remondivõlg

Kõige kõnekam number ei puuduta siiski autode massi, vaid teehoolduse puudujääki.

Asphalt Industry Alliance’i 2026. aasta ALARM uuringu järgi vajavad Inglismaa ja Walesi kohalikud teed umbes 18,62 miljardi naela ehk ligikaudu 21,5 miljardi euro väärtuses töid, toomaks võrk seisukorda, kus seda saaks edaspidi kulutõhusalt hooldada. Praeguse tempo juures kuluks mahajäämuse kõrvaldamiseks umbes 12 aastat.

Veel kõnekam on teede eluiga. 16 protsendil kohalikust teedevõrgust on hinnanguliselt jäänud vähem kui viis aastat konstruktsioonilist eluiga. See puudutab enam kui 52 000 km teid.

2025. aastal parandati Inglismaal ja Walesis umbes 1,9 miljonit löökauku, mis teeb keskmiselt üle 5200 paranduse päevas. Samal ajal jõuab keskmine kohalik tee põhjaliku uue katteni vaid umbes kord 97 aasta jooksul.

Elektriautode mass jääb siiski oluliseks küsimuseks

Ekspertide järeldusest ei tasu teha vastupidist äärmust ja väita, et sõiduautode kasvav mass ei mõjuta teid üldse. Mõjutab küll.

Raskem auto koormab rohkem rehve, vedrustust, pidureid ja teekatet. Lisaks nõuab suure massi kiirendamine rohkem energiat. Elektriauto suudab osa pidurdusenergiast regeneratsiooniga tagasi võtta, kuid füüsikaseadusi see ei kaota.

Autotööstuse jaoks muutub seetõttu aku energiatiheduse parandamine järjest tähtsamaks. Väiksem ja kergem aku vähendab energiakulu, parandab juhitavust ning vähendab materjalikulu. Juba praegu näitavad kompaktsed elektriautod, et täiselektriline jõuallikas ei pea automaatselt tähendama kahetonnist tühimassi. Näiteks Dacia Springi mass jääb alla tonni ja Renault Twingo E-Tech kaalub umbes 1200 kg.

Briti teede probleem näitab seega hästi, miks lihtsad süüdlased kipuvad keeruliste tehniliste küsimuste puhul eksitama. Elektriautode ja linnamaasturite kasvav mass väärib tähelepanu, kuid auklikku teed ei tekita üksnes sellel sõitev raske sõiduauto. Kui teekatte all on aastatepikkune hooldusvõlg ning selle peale lisanduvad vesi, külm, kuumus ja raskeveokid, on sõiduautode lisakilod vaid üks osa märksa suuremast võrrandist.