Ligi sada avariid päevas! Millised on Eesti kõige ohtlikumad ristmikud ja parklad?

Eesti teedel valitseb murettekitav trend. Tänavu esimese kuue kuuga registreeriti riigis kokku 17 851 liikluskindlustuse juhtumit. See tähendab, et iga päev mõlgitakse autosid või satutakse avariisse keskmiselt 99 korral – statistiliselt tabab mõnda liiklejat õnnetus ligikaudu iga veerand tunni tagant. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vahejuhtumite arv hüpanud lausa 14 protsenti.

Selleks, et tõsta liiklejate teadlikkust ja pakkuda kriitilisel hetkel tuge, käivitus üleriigiline kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Transpordiameti koostöös sündinud algatus toob kuu jooksul fookusesse nii ennetustöö kui ka praktilised juhised kriisiolukorras toimetulekuks.

Statistika taga on reaalsed inimesed

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul näitavad esimese poolaasta numbrid, et liiklusõnnetused on Eestis igapäevane reaalsus.
„Keskmiselt 99 liikluskindlustuse juhtumit päevas tähendab, et Eestis juhtub üks juhtum ligikaudu iga 15 minuti järel. Iga juhtumi taga on inimesed, kelle jaoks tähendes see vähemalt ootamatut asjaajamist, halvemal juhul aga vigastusi ja pikaajalisi tagajärgi. Kõige olulisem on teha kõik selleks, et neid juhtumeid oleks vähem, aga kui midagi juhtub, peab inimene teadma, mida teha ja kust abi saada,“ ütles Pärenson.

Kuigi plekimõlkimiste arv näitab kiiret kasvu, on inimkannatanutega õnnetuste statistikas näha ka positiivsemaid suundumusi. Aasta esimeses pooles registreeriti Eestis 687 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mida on ligi 5% vähem kui mullu. Samas on ohumärgiks see, et kuigi vigastatute arv (849 inimest) vähenes, nõudsid avariid poole aastaga 22 inimese elu, mida on mõnevõrra rohkem kui eelmisel aastal.

PPA liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul on inimkannatanutega liiklusõnnetuste vähenemine hea suund, kuid rahuloluks veel põhjust ei ole.

„Keelava fooritulega ristmikule sõitev või maanteel järjest möödasõite sooritav juht võiks aru saada, et nendel hetkedel on tema ise suurim liiklusoht. See väärharjumus vajab muutust, et teiste inimeste tervis ja vara viga ei saaks. Liikluskultuur peab liikuma suunas, kde liiklejad arvestavad teineteisega rohkem,“ ütles Kirss.

Kus paugub kõige tihedamini?

Viimase aasta kindlustusstatistika joonistab selgelt välja Eesti liikluse kõige kriitilisemad sõlmpunktid. Riigi kõige ohtlikumaks paigaks on jätkuvalt Jüri ring Rae vallas, kus viimase 12 kuu jooksul fikseeriti lausa 135 juhtumit. Nende õnnetuste kogukahju ulatub 360 000 euroni. Juhtumite arvult järgnevad pealinna tuiksooned: Ülemiste ristmik (111 juhtumit, kahju 328 000 eurot) ning Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik (101 juhtumit).

Tõsiseks murekohaks on kujunenud ka suurte kaubanduskeskuste esised. Enam kui 40% kõikidest liikluskindlustuse juhtumitest leiab aset just parklates. Kõige altimad ollakse eksima Ülemiste keskuse parklas, kus viimase aasta jooksul toimus rekordilised 163 õnnetust. Järgnevad Tartu Lõunakeskus 100 juhtumiga ja Rocca al Mare kaubanduskeskus 79 juhtumiga.

Pärenson tuletab autojuhtidele meelde, et parklas manööverdades ei tohi valvsust kaotada:
„Parklas on kiirused küll väikesed, kuid tähelepanu jaguneb sageli mitme asja vahel ja manööverdamisruumi on vähe. Ka parklas kehtivad liiklusreeglid ning muu hulgas kipub juhtidel ununema parema käe reegel.“

Eksimusest elumuutva tragideni on lühike samm

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul on vastvalminud liiklusohutusprogrammi 2026–2035 keskne siht vähendada liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu. Tema hinnangul tuleks ka pealtnäha süütut plekimõlkimist võtta tõsise hoiatusena.

„Ka plekimõlkimine on märk sellest, et liikluses läks midagi valesti. Raske õnnetus saab sageli alguse samast tavalisest eksimusest: hetkeks hajunud tähelepanust, väsimusest, kiirustamisest, oludesse sobimatust kiirusest, liiga väikesest pikivahest või sellest, et teist liiklejat lihtsalt ei märgata. Ühel korral lõpeb see varakahjuga, teisel võivad tagajärjed olla elumuutvad. Seetõttu tasub ka väiksemat õnnetust võtta meeldetuletusena, et tähelepanelikkus ja teistega arvestamine loevad igal sõidul,“ sõnas Pashkevich.

   Kuni 27. septembrini kestva kampaania raames jagavad eri valdkondade eksperdid meedias ja partnerite kanalites praktilisi juhiseid, kuidas õnnetuse korral õigesti käituda, kahjusid vormistada ning vajadusel psühholoogilist abi või leinanõustamist leida. Täpsemad juhised on koondatud veebilehele https://www.lkf.ee/mistehakuijuhtus