Neljandik Baltikumi juhtidest kontrollib oma rehvide seisukorda kord kuus

Igakuiselt kontrollivad auto rehvide seisukorda 24% Eesti autojuhtidest, 22% Läti autojuhtidest ja 26% Leedu autojuhtidest, selgus Gjensidige kindlustusseltsi tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus. Seejuures ei kontrolli pea kümnendik Baltikumi juhtidest oma rehvide seisukorda kunagi.

Oluline on jälgida rehvirõhku

Rehvide välist seisukorda on mõistlik visuaalselt hinnata kord kuus ja ka rehvirõhku tasub kontrollida igakuiselt. Uuemates sõidukites kuvatakse teade rehvirõhu liigse langemise kohta armatuurlauale. Need sõidukid, millel sellist süsteemi ei ole, saavad rehvirõhku kontrollida kütusetanklates.

Kui rehvirõhk on liiga madal, väheneb auto manööverdusvõime ja stabiilsus teel ning hakkavad kuluma rehvi servad. Kui rehvirõhk on liiga kõrge, puutub teekattega kokku vaid rehvi keskmine osa, mistõttu on haardumine teekattega oluliselt väikesem ja selletõttu kulub rehvi keskmine osa. Kui aga võrrelda liiga tühja rehvi või liiga täis rehvi, siis esimene on maanteel kindlasti ohtlikum.

Kriimustused võivad lõppeda rehvi lõhkemisega

Uuringu järgi kontrollivad oma rehve kaks korda aastas 21% Eesti autojuhtidest, 25% Läti autojuhtidest ja 25% Leedu autojuhtidest. Need inimesed, kes kontrollivad oma rehve kaks korda aastas, teevad seda arvatavasti rehvivahetuse hooajal sügisel ja kevadel. Selline kontrollimise sagedus on aga liiga väike, lisaks muule on oluline jooksvalt kontrollida, kas ratta poldid või mutrid on korralikult kinni keeratud. Peale rehvivahetust on samuti soovituslik jälgida esimese 100 km jooksul, et ratta kinnitused ei ole järgi andnud (ratas ei loksu).

Mõrad ja lõiked rehvi külgedel võivad tekkida rehvi vanusest, temperatuurimuudatustest või ka liiga suure pinge avaldamisest. Selline rehv hoiab õhurõhku ja töötab ilma oluliste häireteta, kuid siiski peaks selle ära vahetama, sest selline rehv võib suure koormuse tagajärjel lõhkeda. Rehvide seisukorra (nii rehvirõhu kui väliste kahjustuste) perioodiline kontroll aitab õnnetusi ära hoida.

Probleemseks võivad osutuda ka rehvid, mis on kaua seisnud kohas, kus esineb suur temperatuurimuutus. Selline rehv võib muutuda rabedaks. Lisaks rehvide hoiustamistingimustele tuleb jälgida rehve soetades rehvide valmistamise aastat, sest 10 aastat vanad rehvid, isegi kui neid ei ole kasutatud, võivad vanuse tõttu osutuda ohtlikuks.

Rehvide puhul on oluline ka piisav mustri sügavus. Rehvi turvisemustri ülesanne on tõrjuda vett ning mida madalam on mustri jääksügavus, seda halvemini suudab see vett tõrjuda. Liiga madala jääksügavuse korral tekib rehvi ja tee vahele veekiht, mille tagajärjel võib tekkida vesiliug ning auto võib muutuda alajuhitavaks. Kokkuvõttes on rehvi valikul tähtis jälgida tootjatehase soovitatud rehvi mõõtu, valida meie piirkonnas talviseks perioodiks põhjamaisele kliimale vastavad rehvid ja kindlasti tasub jälgida rehvi vanust ning jääksügavust.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti 1600 Eesti inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.