Proovisõit - Mercedes-Benz eVito Tourer
Lapates Mercedes-Benz eVito Toureri materjale tabasin end mõttelt, et tegu on ju järjekordse elektrilise sõidukiga. Vaadates viimaseid proovisõidetud autosid ning nimekirja nendest, mis juba ees ootamas, siis tuleb välja, et puhtalt sisepõlemismootoriga on neist veel jäänud vaid ükskikud. Enamuses siiski veel hübriidid, kuid täiesti märkamatult murravad meie ellu ka täiselektrilised autod ning valikuvõimalus nende vahel suureneb pea iga päevaga. Mõni aasta tagasi lubasid autofirmad täielikult elektrile üle minna 2050. aastaks, ehk siis nii kauges tulevikus, mis tegelikult ei seoks neid mitte mingite konkreetsete tegudega, sest aastate jooksul on ju alati võimalus kinnitada, et areng läks teises suunas või maailm ei võtnud seda tehnoloogiat lihtsalt omaks. Seejärel tulid juba überjulged prognoosid, milles mainiti 2030. aastat. Praegu aga mainivad juba nii mõnedki firmad aastat 2025. selle momendina, kus sisepõlemismootor nende toodete kapottide alt jäädavalt kaob. Põhimõtteliselt tähendavad need väljaütlemised seda, et mudelite uued põlvkonnad tulevad juba elektrilised ning vahepeal testitakse hübriidseid lahendusi, kui ettevõtte suutlikust elektriga piisavalt töökindlalt majandada.
Elektriline eVito on just selline vahepealne eksemplar. Välja kasvanud kaubikust Vito, millest välja visatud sisepõlemismootorit asendab elektriline jõuallikas. Samas kõik muu üritati jätta sarnaseks Vitole, seega sisse istudes ainuke vahe mis silma hakkab on puuduv käigukang – elektrilisel versioonil asub see analoogselt Mercedese sõiduautodele rooli taga.
Vitoga analoogne on ka võtmest käivitamine. Pisut kummaline: sellest on juba päris mitmed aastad möödas, kui auto võti võib rahuliku südamega taskusse ununeda ning kõik asjad ilma seda füüsiliselt kuhugi pistmata aetud saab. Kuid siin läheb seda vaja. Lisaks tuleb sõidu alustamiseks keerata kõigepealt sisse „süüde” ja seejärel umbes sekundiks veel ka „käivitus”, sest muidu ilmub kellapaneelile kiri, et auto pole veel sõiduvalmis. Noh, täpselt nagu sisepõlemismootoriga Vitos. Erinevuseks on vaid mootori müra puudumine, mis ühtlasi tähendab ka päris vaikset sõitu. Siinkohal meenus, et ka tavaline Vito liigub üsna vaikselt. Selliste neljarattaliste puhul on see aga pigem erandiks, sest tavaliselt kaubiku istmetega versioonidel müra isoleerimisele suurt tähelepanu ei pöörata. Sestap hakkavad nendes ka salongis silma suured metallist pinnad, mis hääli samuti hästi edasi annavad. Kust siis see vaikus tulema peakski. eVito ja loomulikult ka Vito Toureri istmetega versiooni, puhul on aga tublisti vaeva nähtud ning haljast metalli kusagilt ei paistagi. Tõsi, pinnad on kaetud jäiga plastikuga, kuid ju seal all ikka midagi veel on. Tegu ju ikkagi Mercedesega.
Istmed eVito Toureris on kõvemapoolsed, kuid piisavalt mugavad. Sõitjate poolel ei saa jalaruumi üle keegi kurta, kuigi kolme istmereaga versioonis pagasile suurt mahtu üle ei jää. Kuid ka akumaht võimaldab masinal läbida ideaaltingimustes umbes 360 kilomeetrit, mis paari külmakraadi juures tähendab reaalselt umbes 200+ kilomeetri läbimist, kui suur osa sellest sõidetakse veel maanteel. Kokkuvõtvalt tähendab see, et eVito Tourer kõlbab ärisõidukiks või lühemateks otsadeks, kuhu suurt pagasit kaasa ei võetagi. Kui vaatame milliste sõidukitega tänasel päeval selliseid tegevusi kaetakse, siis leiame sealt peamiselt Vito Toureri.
Muide, Mercedese mudelivalikust leiab nüüd ka elektrilise mahtuniversaali EQV, mis ongi spetsiaalselt reisijate veoks ehitatud masin ning võimaldab ka pikema distantsi maha sõita. Sellel peatume pikemalt siis kui see proovitud saab.
eVito Toureri baasversioon on suhteliselt lihtne, kuid lisavarustuse nimekiri on üsna pikk – seega avaneb ostjal võimalus enda maitsele ja nõudmistele vastav sõiduk ise kokku panna. Toureri roolil puuduvad suured puutetundlikud alad, mis Mercedese sõiduautodel kukuvad kohe seadeid muutma, kui vähegi aktiivsemalt keerama hakkad. Muidugi jääb rooliratta funktsionaalsus seeläbi pisut kesisemaks.
Juhi töökoha üks suuri eeliseid on väga hea nähtavus igas suunas. Juht istub üsna kõrgel, sisenemine ja väljumine on seega samuti kergem. Istmed on, nagu juba mainitud, kõvemapoolsed, tuntava küljetoega. Toureril puudub ees keskmine iste, seega ruumi laiutamiseks piisab. Tühi auto tundub sõites pisut kangevõitu, paar inimest pardal, tunneb sõiduk end oluliselt kodusemalt. Kõik lühidalt kokku võttes ei tekita ühe akutäie järjest tühjaks sõitmine mingeid piinu, otse vastupidi – tunne on päris mõnus.
eVito Toureri juures võib täheldada sama lähenemist, mis ka ülejäänud Mercedes-Benzi toodangu juures: tähelepanu pööramist pisiasjadele. Näiteks jääb tagurduskaamera pilt ka pärast märga sõidupäeva täiesti selgeks. Kerekujult kandilise risttahuka aerodünaamika aga räägib sellest, et juba pärast 10 sekundit sõitu ei peaks sellest taga keskel asuvast silmast enam mitte mingit pilti nägema. Järelikult on probleemi lahendamisega tegeletud. Ja sellepärast ongi Mercedestega alati mõnus sõita.
Pilk tehniliste andmete tabelisse ütleb eVito Toureri pikkuseks 5140, laiuseks 1928 ning kõrguseks 1912 millimeetrit. Tühimass 2530 ja kandevõime 970 kilogrammi. Pakiruumi maht 990 liitrit. Mootori võimsuseks 204 hobujõudu, pöördemoment 366 Nm. Tippkiirus ulatub 140 km/h, lisavarustuses on seda võimalik tõsta 160 km/h. Tõsi, kõrgemad kiirused mõjuvad läbisõidule üsna hävitavalt. Linnasõidul võib valida seade, kus vabakäigu asemel pidurdatakse hoogu laadides nii kohe uuesti akusid. Veavad ainult esimesed rattad.
1+7 istmetega Mercedes-Benz eVito Toureri baashind algab 68 880 eurost, kuid sealt edasi võib ette võtta kaheleheküljelise lisavarustuse nimekirja, mis aitab sõitjate mugavust ja auto hinda olulisel määral tõsta. Akule pakutakse 160 000 kilomeetri või kaheksa aasta pikkust garantiid.